Helgi ja Uno pole kunagi olnud abielus. Helgil on kaks lapselast: Reti Maria ja Johannes. (2) 2. KUULSAIMAD ROLLID "West Side'i lugu"Maria (1964) See oli Sallo esimene suurem roll. "West Side'i lugu" esietendus Estonias 30.detsembril 1964. "Viini veri" mannekeen Pepi (1965) "Minu sõber Bunbury" Cecily Cardew (1971) Peale etenduse vaatamist ütles lavastaja ja teatriteadlane Voldemar Panso, et Helgil tuleb kõik vabalt, loomulikult, vahenditult, lusti ja särtsuga. "Mees la Manchast" Aldonza-Dulcinea (1971) Helgi Salloga koos mängis ka Georg Ots. Helgi on öelnud, et Georg Otsaga koos laval olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977) 5
Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks
4) materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid Roomlastel puudusid omaette eraõiguse seaduste kogud, nagu käesoleval ajal on tsiviilkoodeksid. VANIMA ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD Õigusajalooliselt on tavaõigus vanimaks õigusallikaks. Civis Romanus - Rooma kodanik 6. pt. ASJAÕIGUS Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Ühel poolel õigused, teisel poolel on kohustused. Asjaõigused, kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta, on suunatud eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu (omanik ühel pool- kõik kaaskodanikud ja mitteomanikud teisel pool). - Need on ABSOLUUTSED õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis!
võimata oletada (ja tõendada) Peeterburi klassitsistide otsekohest mõju Krausesse. Sest nagu juba kord toonitatud, pole vene klassitsism (või õigemini öelda klassitsism Venes) mitte kohapealse arengu produkt, vaid importeeritud mitmesugusest rahvusest väljamaalaste poolt18; ja kui Krause ehitistel on ühiseid jooni mõningate Vene ehitistega, siis võib see tulla vahest küll vist ainult sellest, et neil on ühised allikad Lääne-Euroopas, milledest Krause on võinud ammutada ju otse ja vahenditult. Millised on need allikad, on raske ütelda. Üldiselt tuleks vist küll oletada, et Krause on pidanud silmas itaalia palladiaanlasi ja prantsuse Louis XVI. kui ka n. n. 9 direktooriumi stiili esindajaid, olid ju need sel ajal terves Euroopas mõõduandvad. Kõige pealt on Krause vist kindlasti tundnud ja imetlenud prantsuse klassitsismi suurmeistri Chalgrin'i töid (St. Philippe du Roule!). Tohiks arvata, et talle polnud
Isavõim oli põhimõtteliselt eluaegne. Tema normaalseks lõppemise viisiks oli isa surm. Nii vabaneb poeg isa võimu alt. Kuid isavõim võis lõppeda ka erilise tehingu teel ja nimelt kui isa poja vabastab. See toimus esialgselt lapse kolmekordse müümise teel. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. 24.Asjaõiguse mõiste ja süsteem Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Asjaõigused kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta on suunatud eriti õiguskaitse mõttes kõikide kolmandate isikute vastu. Need on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Ta on seega relatiivne õigus. Asjõigused jagunevad kahte pearühma 1.omandiõigus 2 õigused võõrale asjale. 25.Asjad ja nende liigitus Vallasasjad,kinnisasjad,kehalised asjad(saab tajuda kompamise teel),kehatud asjad(ei saa
Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks
kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt AÕS §-s 19 päraldiste lahutamise kohta sätestatuga - Kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg 1 järgi oli asja oluline osa asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks osaks seda asja või eset, mis on asjaga vahenditult ühenduses ja kuulub asja olemusse nii, et ilma selleta asja täielikuks lugeda ei saa. Riigikohtu otsus 3-2-1-86-14, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-20 Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole
Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees võrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada menetlusosaliste võrdsus. Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte Kohtuasja arutamine esimeses astme kohtus toimub üldjuhul kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul ning esimese astme kohtus uuritakse kõiki esitatud tõendeid vahenditult st kohtuistungil. Menetluse läbi viinud kohtunik teeb ka asjas otsuse. Kohtuasja suulisuse ja avalikkuse põhimõtet võib pidada iga kohtumenetluse aususe ja legitiimsuse garantiiks. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Õigus avalikule kohtupidamisele kindlustab, et kohtu tegevuse üle eksisteerib avalikkuse
annaabi.ee 
