taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata. Üks võimalus vähendada pestitsiidide koormust keskkonnale, on kasutada soovitatust väiksemaid kulunorme. Taoline katse viidi läbi 2000. aastal, kus selgus, et peedil võib umbrohutõrjeks kasutada nii Betanali kui Goltixit vähemalt ¼ võrra vähendatud kogustes
2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1
*Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha . *Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem ) *Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud) *vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias
või II poolel. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus - kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal juhul sootuks hävida. Nii mõnelgi porgandikasvatajal on tulnud teha korduskülv niiskusepuudusest kahjustatud põldudel. Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni. Külvisügavus 1...2 cm. Porgandi külviskeem sõltub eelkõige kasutatavatest külvi- ja vaheltharimise masinatest, kuid ka kasvatatavast sordist. Varajasi ja väikese viljaga sorte külvatakse arvestusega 150-200 taime/m2. Säilitus- ja tööstusporgandi sortide puhul külvatakse 80-120 seemet/m2. Suurtootmises, kus kasutatakse spetsiaalseid vaheltharimisriistasid, jäetakse tasasele maale külvates reavaheks 30-45 cm ning suurem reavahe traktori tehnorajaks. Spetsiaalmasinate puudumisel on jäetud reavaheks vaoharjal kasvatamisel ka kuni 75 cm. (6)
majanduslikkust. Kuna keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, peab arvestama, et umbrohutõrje oleks terviklik süsteem, kus suurt rolli mängivad külvikord, mulla ettevalmistamine külviks, sõnnikumajandus, haljasväetised ja külvisenorm. Otsene vahelesekkumine (äestamine, termiline töötlemine) kultuuride kasvuajal oleks viimane samm umbrohutõrjel. Mehaaniline tõrje vaheltharimise teel ei ole tänapäeva masinate juures probleem, kuid umbrohutõrje kultuurtaime ridades valmistab raskusi. Käsitsitöötlemise riba peaks olema nii kitsas kui võimalik. Mahetootjal tuleb teha kõik selleks, et vähendada käsitsitööd. See on pidev protsess ennetatavatest ja otsestest abinõudest, mis saab alguse eelkultuuri koristamisest ja kestab viljeldava kultuuri saagikoristuseni. Põhialused umbrohutõrjel 1. Tuleb suurendada kultuuride konkurentsivõimet. Selleks on nõutavad:
kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama agregaadiga.hilisem harimine toimub umbrohutude tärkamisel, kuid üksnes muldamiskultivaatoriga. Vaheltharimist korratekse vajaduse järgi kuni kartuli õitsemiseni. d) Söödajuurviljade külvijärgne harimine algab põllu rullimisega. Umbrohtude tärkamisel äestatakse kergete võrkäketega risti külviridu.juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma :
Kui lähteandmetes on tuulekaer on sees, siis külvikorra moodustamisel on tema tõrjeks ebaefektiivne kaera panek kuna teda ei saa sellisel juhul pritsida herbitsiidiga. Tuulekaera tõrjub suviviljadest efektiivselt oder, sest siis on võimalik pritsida. 3) kultuuride väärtus eelviljana - Head eelviljad: a) kõik rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt), ristikud, lutsern, lupiinid jt. Kui mitu aastat kasvatame köögivilju, siis orgaanikat on mullas stabiilselt
annaabi.ee 
