Eeltöötlus Eeltöötlus Eeltöötlus Oksakohtade lakkimine Kaapimine Pritspuhastus Põhjatöötlus Põhjatöötlus (kruntimine) Kittimine Kittimine Kittimine Põhjatöötlus (kruntimine) Pahteldamine ja Pahteldamine ja Vahevärvimine vahevärvimine vahevärvimine Vahelihvimine Vahelihvimine Vahelihvimine Lõplik värvimine Lõplik värvimine Lõplik värvimine Värvitavate pindade eeltöötlus Hoolikas eeltöötlus on pinnaviimistluse aluseks. Nii värvimisel kui ka kõigil teistel viimistlustöö etappidel on oma tähendus. Nende tööde abil püütakse kaitsta pindu korrosiooni ja kulumise eest ning välditakse ka niiskuse pääsemist materjalisse. Eeltöötluse eesmärgiks on
hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks võidakse lihvida põikikiudu. Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis peab toote käsitsemisele küllalt tähelepanu pöörama. Masina töölaud ja abitasapinnad tuleb hoida puhtad, et vältida igasuguseid muid jälgi. Samuti tuleb jälgida käte puhtust ja virnastada detailid hoolikalt. Lihvimine
•Viimistluse käigus ilmunud defektide parandamine on kulukas. •Lisage lakile kõvendit täpselt kasutusjuhendis ettenähtud koguses. •Töösegu valmistamiseks kasutada mõõtekanne. •Enne pealekandmist tuleb viimistlusmaterjal hoolikalt segada. •Kahekomponendilise viimistlusmaterjali kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata kasutusajale. •Viimistluskihi paksus sõltub puidu kvaliteedist. •Vahelihvimine enne järgmise kihi pealekandmist teha pärast esimese kihi kuivamist. Ohutu kasutamine Puidu viimistlemisel järgida alljärgnevaid ohutusnõudeid: •Viimistlusmaterjalid on kergesti süttivad. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld viimistlemise ajal •Hoia kustutustekk ja tulekustuti käepärast •Ära hoia viimistlusmaterjale lastele kättesaadavas kohas. •Järgi tootja kasutusjuhiseid. •Töötamise ajal kasuta isikukaitsevahendeid. •Tööta hästi ventileeritud tööruumis.
· Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? · Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine · Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine · Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13
• Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? • Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine • Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss
valmistamisel . Materjali juurdelõikus kordses mõõdus toorikuks Kordses mõõdus tooriku tükeldamine Laiuses puhtasse mõõtu lõikamine Pikkuses puhtasse mõõtu lõikamine Puurimine Lihvimine Viimistlemine . Detailide viimistlemine . Peitsimine Ooteaeg kuivamiseks Esimene lakkimine Ooteaeg kuivamiseks Vahelihvimine Teine lakkimine Ooteaeg kuivamiseks . Toote monteerimine ja pakkimine Koostude monteerimine Toote lõppmontaaz Pakkimine . Kvaliteedinõuded . Kvaliteedinõuded määravad terve rea toodet iseloomustavaid näitajaid Kvaliteedinõuded lepitakse kokku toote tellijaga / ostjaga Selgelt ja konkreetselt kokkulepitud Kvaliteedinõuded hoiavad ära hilisemad vaidlused ja võimalikud reklamatsioonid .
Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) Lihvpatjadena Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele Lihvimise tehnoloogia. Igaks konkreetseks otstarbeks on sobilik kasutada teatud konkreetse teralisusega lihvmaterjale. Kalibreerimine 40..60 I lihimine 60..80 II lihvimine 100.120 III lihvimine 150..180 Laki vahelihvimine 280..320 Lihvimise kordade arv ja kasutatavad teralisused sõltuvad järgmistest asjaoludest : Lihvitatav materjal (massivpuit, spoonitud pind) Puiduliik (pehmed või kõvad puuliigid) Tootele esitatavad kvaliteedinõuded Põhimõte on, et iga järgmine lihvimine peab suutma eemaldada eelmise töötlemisjärljed Kahe järjestiukse lihvimise teralisuste vahe ei tohiks olla üle ühe astme . Näide : Kahe lindiga 60+100 , 100+150
annaabi.ee 
