2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne.
Füüsika - Alalisvool 1) Mis asi on alalisvool, mille poolest erineb ta vahelduvvoolust? Alalisvool voolutugevus on alati ühesuguse suurusega. Mille poolest erineb vaheldusvoolust? · Alalisvoolu korral on voolutugevus koguaeg ühesugune, seega saab võrku ühendada ainult kindlat voolutugevust nõudvad tarbijad · Vahelduvavoolu korral muutub voolutugevus juhtmes 50 korda sekundis, seetõttu võib ühendada sellisesse vooluvõrku ükskõik millist voolutugevust tahtvad tarbijad. 2) Mis asi on Ohmi seadus?
voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 6. Henri definitsioon. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. Defineeritakse valemist: 7. Mis tead vahelduvvoolust? (def) Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund. Vahelduvvooluks on vaja vahelduvvoolu generaatorit. T = = = 0,02 s = 20ms st, et voolutugevus mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant 8. Joonista skeem, kus on näha kõik vahelduvvooluahelas olevad takistused.
14. Pooljuhtdiood saadaks, kui sulandada ühte plaadikene n-pooljuhist ja plaadike p-pooljuhist ning jootes kummagi poolme külge ühendusjuhtme. Selle tööpõhimõte seisneb selles, et pn- siirdel on omadus juhtida voolu pärisuunas oluliselt paremini kui vastassuunas. Leppemärk 15. Alaldi ja alaldamine Alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Alaldamine dioodi lülitamisel vahelduvvooluringi saab vahelduvvoolust pulseeriv, tõukeline, kuid ühesuunaline vool Alaldeid kasutatakse raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide desifreerimiseks. Elektrienergiat on ökonoomsem üle kanda vahelduvvooluna, kuid paljud seadmed töötavad alalispingega seal läheb tarvis alaldeid. 16. Transistor justkui kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p- või n-poole. Transistor võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitusi, genereerib elektrivõnkumisi. 17
Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu. Skeemidel tähistatakse dioodi kolmnurgana, milles vool liigub aluselt tipu suunas (positiivselt pooluselt negatiivsele). DIOODI SKEEMITÄHIS Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs
punktmassi. 28.Lainete liikumine. *Iga võnkuv keha kutsub esile endas ja ümbritsevas keskkonnas mehhaanilise energia edasi kandumise. Selle energia edasikandumist nimetatakse laineliseks liikumiseks. 29.Hääl. *Selleks, et inimene kuuleks häält peab olema täidetud 3 tingimust: a)peab olema mehhaniline keha mis tekitab võnkumisi, b)peab olema elastne keskkond(õhk), c)helilaine paeb olema sageduses 20-20000Hz. 30.Põhimõisteid vahelduvvoolust. * 31.Valgusallikad, valguse kiirus. *Valgusallikaid on kahesuguseid : looduslikud(päike, tähed, äike) ja tehislikud(lamp, lõke, tulemasin). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus.
Teadlased jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid – siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist B induktsiooni nanoteslades, tähis nT. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Alusdokumentides on sellele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule
Teadlased on jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda järeldusteni inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist induktsiooni B nanoteslades, tähis nT. Alusdokumentides on sellele suurusele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete
mujale Ge 0,73eV Si 1,1 eV eV elektron volt Juhtivus elektronid temperatuuri tõusmisel teatud piirini saavad elektronid juurde energiat ja elektronid pääsevad vabalt liikuma. Koht kus elektron lahkub tahavad teised elektronid tulla. www.hkhk.edu.ee/alaldamine P juhtivus ehk aukjuhtivus negatiivne lisandjuhtivus N juhtivusega pooljuhtivus Doonorid - ained mille väliskihis on rohkem elektrone Aktseptorid (3 midagi...) Pooljuhi omajuhtivus P N siire vahelduvvoolust saab alalisvoolu teha Diood on PN siire millel on 2 elektroni Lisanditeta pooljuht apsoluutse nulli -273kraadi Kelvini on selle temperatuuri juures dielektrikud, ehk ei juhi elektrit Lisanditega omavad juhtivust. Pooljuht ehk PN siire madalatel temperatuuridel säilitab omadused. Koos temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ning omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood
= ca 3000 V). · Kindla U ja V kombinatsiooni korral pääsevad varraste vahelt läbi ainult kindla m/z-ga ioonid. Kõik ülejäänud neutraliseeruvad varrastel. Pmst meil on positiivse ja negatiivse alalispingega vardad. Positiivse alalispingega vardad püüavad fokusseerida ioonikimpu varraste vahele, negatiivse alalisvooluga vardad püüavad aga hajutada ioonikimpu varraste poole. Siis on veel ka vahelduv vool, mis vähendab alalisvoolu mõju. Raskemad ioonid on vahelduvvoolust vähem mõjutatud, kui kergemad. Mõlema vardapaari koosmõju tõttu läbib stabiilse trajektooriga resonantsioonikimp kvadrupoolfiltrit ainult väga kitsas m/z väärtuste vahemikus
Nüüd läheb DD2 väljund 1-te, DD1 väljund 0, ning lülitus on algasenndis korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis kunni järgmise sisend impulsini. Muundus tehnika: Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis sagedus on konstantne. kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline
4. Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi? 42.Kondensaatorite segaühendus. 1. Teha kondensaatorite segaühenduse skeem. 2. Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi? 43.Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant. 1. Millal tekib laadimisvool? 2. Kui kaua kestab laadimisvool? Miks laadimisvool katkeb? 3. Millal tekib tühjenemisvool? 4. Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool? 44.Ühefaasiline vahelduvvool. Mõisted vahelduvvoolust. 1. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Kuidas alalisvoolu saadakse? 2. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Kuidas vahelduvvoolu saadakse? 3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas pulseerivvoolu saadakse? 4. Millised põhisuurused iseloomustavad vahelduvvoolu? 5. Millist voolu kasutatakse tänapäeva elektrivõrkudes? 6. Kus kasutatakse alalisvoolu? Tuua näiteid. 7. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav pinge on siinuspinge,
vabad laengukandjad. Voolutugevus oleneb E-vektori suurusest, sest mida tugevam elektriväli, seda suurem jõud mõjub laengukandjatele ja seda kiiremeini need liiguvad. Kuid E-vektor pole hea suurus voolu kirjeldamiseks, sest tal on suund, mida pole voolu tugevuse korral vaja. Voolu suuna määrab ära juhe ja laengu märk. Sellepärast kasutatakse voolu kirjeldamiseks potentsiaali mõistet: potentsiaal = energia/laeng. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Vahelduvvool. Räägitakse küll vahelduvvoolust, aga seda tekitab ikkagi vahelduvpinge. Kuidas mõista lauset, et meil on vahelduvpinge väärtus 220 V? Kuidas saab vahelduvat pinget kirjeldada üks arv? Saab küll, sest jutt käib pinge efektiivväärtusest. See on pinge, millel on sama toime (efekt) nagu 220 V alalispingel. Millisest toimest käib jutt? Näiteks tehtud tööst või tekitatud soojushulgast. Vahelduvpinge väärtus ja suund muutuvad ajas perioodiliselt. Vahelduvpinge tekitab vahelduvvoolu
akud seda võimaldavad. Ümberlülitus peab toimuma piisavalt kiiresti (alla 25 millisekundi), et arvuti töö võiks jätkuda kuni akude tühjenemiseni. Aku toitele minnakse üle, kui toitepinge on alla kriitilise piiri, kuid väiksemaid pingelangusi seda tüüpi UPS ei kompenseeri. Vallas-UPS-i hea omadus on tema odav hind. Sidus-UPS (Online UPS, Double Conversion UPS) Siin toimub kahekordne muundamine vahelduvvoolust alalisvooluks ja tagasi (joonis 7.44). See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend- pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele, siludes samas ka väiksemaid kõikumisi. Tegemist on suhteliselt kalli UPS-iga, sest alalispingest tuleb saada nii kvaliteetne vahelduvpinge, et sellega võiks pikemat aega toita arvutit. Kui alalispingest saadud vahelduvpingesse jääb sisse liiga suur alaliskomponent, ei pea arvuti
C laadimisvool väheneb eksponent funktsiooni kohaselt ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse loogika avanemis pinge. Nüüd läheb DD2 väljund 1-te DD1 väljund 0 ning lülitus on algasendis kuni järgmise sisend impulsini. 5.1 Muundustehnika Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. 5.2 kolmefaasilised alaldid Ühefaasilised alaldid milliseid käsitleti elektroonika aluste kursusest on piiratud kasutuvusega. Eelkõige sellepärast et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolmefaasilise süstemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte siinuseline
annaabi.ee 
