puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel). http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 6 of 19 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed Õõnespaneelidest vahelaed Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamata raudbetoonpaneelid, mille sees on
mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2
4,54 m2K/W 38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides Hüdroisolatsiooni otstarve 6 Maapinnal maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Vahelael takistab vedeliku tungimist läbi vahelae. 39. Liivalusega põranda ehitus Põrandalaudade alune (laagide vahe) täidetakse tihedalt liivaga - 35...40 cm. Külmem põranda osa u. 0,5 m laiune riba välisseinte lähedal tuleb soojustada soklit seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40
Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides Hüdroisolatsiooni otstarve Maapinnal maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Vahelael takistab vedeliku tungimist läbi vahelae. 39. Liivalusega põranda ehitus Põrandalaudade alune (laagide vahe) täidetakse tihedalt liivaga - 35...40 cm. Külmem põranda osa u. 0,5 m laiune riba välisseinte lähedal tuleb soojustada soklit seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa (keramsiit) paksusega 10...15 cm. 40
Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R'w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli. Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L'n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib. Veekindlus ja auruläbilaskvus - On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid 9
4 toodud teguritega. Tabel 4.4 Süvise parandustegurid Parandustegur, ruumide keskmise Hoone iseloom temperatuuri korral 0° 5° 10° 15° 20° Keldrita põrandaga 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 pinnasel laagidel 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 soojustatud soklikorruse 1,0 1,0 0,9 0,8 0,7 vahelael Keldriga 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 Külmumissügavust võib vähendada ka soojusisolatsiooniga või arvestades lumekatte mõju. Sellisel juhul tuleb külmumissügavus määrata soojustehnilise arvutusega (RIL 166, 1986; RIL 157-2, 1990; RIL 193, 1992) . Siseseinte vundamendid (väljaarvatud
(6) Avariikoormusi käesolev osa ei käsitle. 3. Arvutusolukorrad 3.1 Üldpõhimõtted (1) Kasuskoormused tuleb reeglina määrata kigile EPN 1 osas 1 toodud arvutusolukordadele. Kasuskoormuste grupeerimine koormusjuhtumiteks on toodud allpool. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid Horisontaalsed konstruktsioonielemendid (1) Vahelae kandekonstruktsiooni projekteerimisel käsitletakse kasuskoormusi liikuvate koormustena (ingl. k. free action ), mis paiknevad vahelael konstruktsiooni seisukohalt kõige ebasoodsamas asendis. Juhul, kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena. (2) Ühelaadseid kasuskoormusi võib konstruktsiooni küllalt suure koormuspinna puhul vähendada teguriga A vastavalt käesoleva osa jaotistes 4.2 ja 5.2 toodud juhistele. Projekteerimise alused 46
20cm raamides puitaknad palk 6007 Maakivi, madal, Tahutud palk, väljas 50mm Lai laudis, soojustatud Laastukatus Vahelael lai laudis, katuslael 2 klaasiga omaette Soojustatud väljast, teine korrus kaetud min.villa, tuuletõke ja värvitud punnlaudis või kips, raamides puitaknad ehitatud, tehtud laastukatus, uued veeplekiga laudvooder katuslae vahel 100 mm min.villa aknad, uus ahi, palkseinad
Vähemal määral oli uuritud elamute katused kaetud katusekividega või asbesttsementplaatidega (eterniit, eluiga hooldusega ~40 aastat). Eterniit oli pealmine katuskate, mida oli kasutatud katuse vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema materjali kasutusiga ületatud või ületamas ning see kajastub nii vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937, art. 386. Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral) või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral).
annaabi.ee 
