Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga.
Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks
Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus. Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad karjäärid on Kirde-Eestis Pannjärvel. Olulisem vaavara on turvas. Turvast ammutatakse kihthaaval koorimise teel. Kasutatakse peamiselt kolmel eesmärgil: põllumuldade väetamiseks, farmide alusturbaks ja väetamiseks. Leidub nt. Kirde-Eestis Orul, Lääne-Eestis Lavassaares ja Tootsis jm.
vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja
foraminifeeride kodadest. Tuntud kriidipaljandiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul. Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist. KUKERSIIT Kaustobioliit (energia- ja keemiatööstuses laialdaselt kasutatavad kivimid). Põlevkiviks nimetatakse kidalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena kergesti süttivaid kivimeid. Esinevad tavaliselt teistes settekivimite mõne sentimeetri kuni mõni meetri paksuste vahekihtidena. Eestis õpiti põlevkivi tundma Kukruse ümbruses, mille järgi meie põlevkivi nimetatakse kukersiidiks. Välisilmelt on kukersiit kakaopruun, kerge, pehme, hõlpsasti kihtideks lõhenev kivi. Põlevat ainet leidub kukersiidis keskmiselt 50%, kuna ülejäänud koosneb peamiselt karbonaatidest. Orgaanilise aine allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele
Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja hästi lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja järvemuda. Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3 (Haberman, 1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa. Põhja ja pinnavesi Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed.
*Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas
Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas lagunemisaste ning süsinikusisaldus suurenevad. Turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus - ja alusturbana. Soodes mulla lähtekivimiks. Põlevkiviks nim. kildalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena süttivaid kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks lõhenev kivi. Metamorfsed kivimid Marmorid on laialt levinud metamorfiidid. Koosnevad kas kaltsiididest või ka dolimiidist – on tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel, on kõvad ja vastupidavad murenemisele.
kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. 6) Põhja- ja pinnavesi: Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed.
*Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas
Kaldajoon pole jõudnud õgvenduda, ja on liigendatud. Humiidsete järvede(sademeterikas piirkond) setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi(muda) analoogia mereliste setetega. Esinevad rütmilised setted: viirsavid, viirkihilised setted. (aastaaegade vaheldumisel) -Orgaanikarikas muda osaliselt lagunenud mitmesuguste organismide jäänused. Piiratud veevahetusega põhjakihtides. -Järvelubi Valge või oranz CaCo3 rikas muda vahekihtidena orgaanikarikkas mudas. Karbonaatsete vetega madalates järvedes. Temp tõustes kasvab settimine. Soolajärvede setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi (savimudad) -Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad. -karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin)
Eristatakse merglit (karbonaatseks materjaliks on peamiselt kaltsiit) ja domeriiti ehk dolomiitmerglit (sisaldab peale savimineraalide dolomiiti). Merglis leidub lisandina kvartsi, päevakivi, vilku, galukoniiti ja püriiti, domeriidis peale nimetatute veel kipsi jt. mineraale. Mergel võib tekkida nii normaalse soolsusega meredes kui ka laguunides ning isegi magedaveelistes järvedes. Eesti karbonaatkivimite hulgas esineb merglit tihti õhemate või paksemate vahekihtidena lubjakivi või dolomiidi vahel. Savisisalduse tõttu puudub merglil ilmastikukindlus, mistõttu ta pole kasutatav ehitusmaterjalina. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on
annaabi.ee 
