Loominulised anded avaldusid varakult ning peale häälemurret kirjutas palju muusikat. Isa soov oli, et poeg hakkaks tööle kooliõpetajaks. Paraku Schuberti loomingulised impulsid olid nii suured, et ta jättis töö ja tekkis tõsine konflikt isaga. Lahkus kodust. Korraks pöördus tagasi veel ema surma tõttu, kuid 1822. aastal lahkus jäädavalt. Algas poolenisti hulkurielu, viletsus ja nälg. Trükkalid ostsid tema loomingut tühise summa eest, teenides suurt vahekasu. Viletsuse tõttu oli tervis kurnatud ja 1828. aastal haigestus tüüfusesse. Looming-tema loomingu paremiku moodustavad u. 700 soololaulu. Ulatuslikud teosed on 19 ooperit ja laulumängu, laulutsüklid "Ilus möldrineiu", "Talvine teekond" ja 10 sümfooniat, millest populaarsem on kaheksas ehk lõpetamata sümfoonia. Schuberti soololauludes on tähtis koht klaverisaatel. Ferenc Liszt (1811-1886)-Sündis Ungaris. Muusikalised anded avaldusid väga noorelt, areng
Eesti saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili.Suurem osa sellest veeti läände,peamiselt Flandriasse ja Hollandisse.Läbi Eesti veeti Venemaale peamiselt kalevit,lõuendit,soola,heeringaid,veine,õlut,vürste,metallitooteid,luksusseadmeid.Osa neist kaupadesst jäi ka Eesti siseturule.Pransusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola,mida veeti siit edasi Soome ja Venemaale.Siinsed kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vahekasu. 15.sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti,mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa(põhikiri).Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus.Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi-Kanuti ja Oleviste gild.Esimesse kuulusid peamiselt sakslased,teise eestlased.Toompea käsitöölisi ühendas veel sootuks oma gild-Toomgild.Kõigi gildide etteotsa olid valitud oldermannid(vanemad).Gilderidel olid oma traditsioonid.Näiteks korraldati kaks korda
teiste nõrkusi oma tugevusteks. ,,Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette 10 näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda" (Vana-Rooma inimene, Giardina 2004; lk 270). Kaupmehe ametit peeti kaasajal madalaks ja rikkad põlgasid seda eriti, kuna leidsid, et vahekasu saamine on pettustest halvim. Siiski tehti vahet suur- ja väikekaupmeestel ja selle kohta on Cicero öelnud: ,,Väikekaupmehed olgu põlatud. Suurkaupmehed, kes Rooma kaupa sisse toovad, on vähem laiduväärsed" (Tiidus 2004; lk 212). Kui ülejäänud linnaelanikud tõusid koos päikesega, siis kaupmehed (ja kooliõpetajad) ärkasid enne koitu, et ettevõtte uksed saaksid varakult avatud. Kaubeldi kõigega, mille järele vajadus oli (nt õli, liha, vein, kangad jne)
Narva ei pääsenud liitu, kuna Tallinn ei soovinud konkurentsi ning ei lasknud. Tartu roll oli suur Novgorodi hansakontroli tegevuses. Vene kaupmeestel olid oma kaubahoovid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Eesti eksport oli teravili. Läks veel kala, karusnahku, ehitus-ja hauakive, väiksemas koguses lina ja hülgerasva. Prantsusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola, mida veeti edasi Soome ja Venemaale. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu '' tallinn on ehitatud soolale'' Idast-läände viiv kaubatee, mis ühendas Tartut, Viljandit ja Uus-Pärnut. Käsitöölised Tsunft- käsitöö ühendus, kuhu kuulusid käsitöölised Tallinnas oli ligi 2 tsunfti, mille siseelu kuujundas rae poolt kinnitatud skraa(põhikiri) Tallinnas 2 käsitöölisi ühendavat väikegildi: Kanuti ja Oleviste gils- esimeses Sakslased, teises Eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas toomgild. Linnade välisilme.
Hansa liit Eestist kuulusid sinna Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Norrat, Venemaad, Inglismaad ja Eestit ühendas kaubandus: välja viidi teravilja, kalu, karusnahka, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgeasva.Läbi Eesti viidi Venemaale kalevi, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalli ja luksusesemeid. Natuke kaupa jäi ka Eestisse. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu, sest Tallinnas olid soolalaod. Venemaalt saadi vaha, rasva, lina, kanepit, sibulaid, kapsaid, mädarõikaid jm. Poliitilised muutused 15. saj. Vana-Liivimaa naaberriikides ja ümbruses 1421. a. hakati pidama maapäevi; 1397. a. sõlmisid Raani, Norra ja Rootsi-Soome Kalmari uniooni ja rajasid pooleteiseks aastaks ühise riigi; 15. saj. lõpus tõusis Venemaal esile Ivan III, kes vallutas Novgorodi ja Pihkva. Pärast teda sai Vene tsaariks Ivan IV, kujuneb tugev tsentraliseeritud riik; 1569
linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. Tallinna raekoda 1404 - valmis Tallinna praegune raekoda. Raeapteek 1422 - avati Tallinnas Raeapteek. 15
*sündik- õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. *bürgermeister- kuulusid rae koosseisu ja olid juhatuses(raesse kuulus neid 4) *linnafoogt- maahärra *gild-suurem käsitööliste organisatsioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild) *tsunft-väiksem käsitööliste organisatsioon *skraa- tsunfti põhikiri *tsunftijänes- tsunfti välised käsitöölised *teravili- olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. *sool- Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. *agul- eeslinn, kus elas vaesem rahvas. *seek- linnast eemal asuv hopidal. *Johann von Üxküll- Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15
hinnas, andis sooja ja pidas vett. Müüdi ka nn kopramääret, mis pidi olema oluline komponent potentsiravimis. Äri võis käia ka teiste kaupadega. Turul liikusid ka orjad ja orjatarid, mees 300 g hõbedat, naine 200 g hõbedat, idamaades mees 1000 g hõbedat, naine 6000 g hõbedat. Üheks oluliseks tegevuseks Eestis oli ka vahenduskaubandus. Ühele naaberalale müüdi kaupa, saadi midagi vastu, see omakorda müüdi teistele naabritele, kuna hinnad olid erinevad, võeti head vahekasu. Kusagil 10. saj lõpus hakkasid araabia mündid taanduma ja ilmusid Lääne - Euroopa vormitud mündid. Aarded peideti maha, see võis olla nagu panka panek ja mingi momendil võtad selle sealt välja. Asi võis olla ka Odini 34 seaduses, surnud sõjamehed pidid jumala ette ilmuma koos varandusega. Matja võis ka arvata, et seda raha saab kasutada surmajärgses elus. 14. LOENG Hilisrauaaeg (1050 – 1225) 1225
annaabi.ee 
