Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaheajaline" - 8 õppematerjali

Elektriajamite üldkursus materjal eksamiks
17
doc

Elektriajamite üldkursus materjal eksamiks

Kuna nii tehnoloogilisi protsesse, töömasinaid kui ka elektriajamite lülitusi ning reglueerimisviise on väga palju, saame äärmiselt suure hulga mitmesusugseid tööreziime ning koormusdiagramme. Et hõlbustada orienteerumist ning ühtlustada arvutusmetoodikat., on välja töötatud tööreziimide liigitus, mis võimaldas sütematiseerida nende arvutusmeetodeid. S1 Kestevreziim S2 Lühiajaline reziim S3 Vaheajaline reziim S4 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel S5 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel ja elektrilisel pidurdusel S6 Koormusmuutlik reziim S7 Suunamuutlik reziim S8 Kiirusmuutlik reziim Põhireziimideks on S1, S2, S3 ja S6. Tööreziimid laiendavad nimivõimsuse mõistet: Elektrimootori nimivõimsuseks nimetame võimsust, millega töötades mootori temperatuur saavutab lubatava väärtuse, seda ületamata. 21

Füüsika → Elektriõpetus
12 allalaadimist
Elektriajamite konspekt eksamiks
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. (sööda ajamimootor, sildade tõstemootor) Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsitemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. Vaheajalise talitluse eriliikideks on sagedaste käivitustega vaheajaline talitlus S4 ja sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel kiirusel, kusjuures nii tööperioodid kui ka pausid on nii lühiajalised, et mootor ei saavuta püsitemperatuuri. (höövlid, veskid) Koormusmuutliku talitluse eriliikideks on suunamuutlik S7, kiirusmuutlik S8 ja koormus- ning kiirusmuutlik talitlus S9. Mootori valimine

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
70 allalaadimist
Elektrivarustus
14
docx

Elektrivarustus

Q-reaktiivvõimsus S- näivvvõimsus Elektritarvitite sümmeetria tase-koormuste ühtlane jagunemine faaside vahel Asümeetria tekitajad- ühefaasilised tarbijad:valgustid,1-f keevitusseade, kodumasinad Lineaarsus- elektriahelate takistuse püsivus vahelduvvoolu ühe perioodi ulatuses. Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud

Elektroonika → Elektrimasinad
63 allalaadimist
Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

2. kategooria - tarbijaid ja ­paigaldisi on soovitatav varustada elektrienergiaga kahest Kk ­ koormustegur, mille väärtus sõltub elektritarviti talitlusviisist (N: kestev lühiajaline, vaheajaline jne). Viimasel ajal ristlõigete valikul. Talitlusviisi ei arvestata ja võetakse sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab. koormustegur võrdseks 0,9 ­ ga (see vastab kestva talitlusviisile); Tavaliselt on tegemist mõne tunni kuni mõnekümne minutiga. Arvestades õhuliinide suurt töökindlust ja nende In ­elektritarviti nimivool. Ühe mootorilise elektritarviti nimivool:

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
79 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

S2 kujuneda. Töötamisele järgneb paus, mille vältel masin Short-term jõuab jahtuda temperatuurini, mis on kuni 2 °C kõrgem väliskeskkonna tempertuurist. 29 Koosneb perioodiliselt vahelduvastest Vaheajaline talitlus nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli S3 Intermittent periodic vältus ei ületa 10 minutit. Masin ei saavuta tsükli ühegi osa vältel püsitemperatuuri. Vaheajaline talitlus olulise soojenemisega Koosneb perioodiliselt vahelduvatest käivitus -ja käivitusel nimikoormusvahemikest ning pausidest. Käivituskadu on S4

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist
Elektrotehnika eksamiküsimused
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel püsivtemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. sagedaste käivitustega vaheajaline salitlus S4 sagedaste käivitustega ning elektriliste pidurdustega talitlus S5. Nendes talitlustes on mootorid soojuslikult koormatud enam kui vaheajalises talitluses. Standardseks tsükli kestuseks on samuti võetud kümme minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ning töötamiskestus =15, 25, 40, 60%. Koormusmuutlikul talitlusel S6 vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega

Tehnika → Elektrotehnika
514 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

lubatavad temperatuurid ehk isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini B klassi isolatsioonimaterjale. Selle klassi puhul võib keskkonnatemperatuuri korral 40°C isolatsiooni lubatud temperatuur tõusta kuni 120°C-ni. Elektriajamite talitlus ja nimivõimsus on alati seotud tsüklilisusega. Ajamite talitlusviisid määrab standard EN 60034. Peamisteks talitlusviisideks on kestevtalitlus, lühiajaline talitlus ja vaheajaline talitlus. Viimast talitlust iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega st koormuse kestuse tk ja tsükli vältuse T suhtega: tk q= . T Vaheajalises talitluses töötavatel ajamitel on maksimaalseks tsükli vältuseks 10 minutit. Sageli antakse suhteline lülituskestus protsentides.

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

parirnat võinralikku sobitarnist. Mootori ja nrtrunduri valik on nrääratud käitatava töömasinaga, nrida iseļoomtrstavad alŲärgrrevad tunnussuurused: " väikseirn ja suurim kiirus ehk reguieerimispiirkond, . vajaļik pöördemorrrent.ia selle sõltuvus talitluskiirusest ning vajadusel ka ajami dünaanrilised pi dur'dus- j a kiirendusmonrendid, c talitlusviis, nt. pider.talitlus Sl või vaheajaline talitlus 53 ja vastav ettezuitud sulrteļine ļülituskestus (cyę Į i ę dur a t i o n fac t o r E D ?%), n tsükli kestus (talitlusviisi 53 puhul) või nõutav käivitusaeg Mootori poolt nraksirnaaļselt talutav koormus sõitub rrii a.jami talitlusviisist kiri ka pöörlemiskiirusest (kiiruse suurenenrisel paraneb masina jahutus). Joonisel 8.1 on näidatLrd sagedusnrururdurist toidetava 4-pooluselise (l500 p/min) tähtltilituses 400V asünktoon-

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun