a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele
Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet.
Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.)
maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise- suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks. Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll peaaegu poole kogu maailmas toodetavast maisist, siis maisi kasvatatakse laialdaselt ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, Indoneesias, Indias ja Argentiinas.
Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks. Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Maisi kodumaaks on Lõuna-Mehhiko. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja seega ei osata arvata, millisest taimest on mais välja arenenud.
10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm, - idu ehk embrüo. 11 · Harilikust maisist aretatud arvukad sordid jagunevad järgmistesse rühmadesse : hammasmais (sobiv loomasöödaks) suhkrumais (toiduks tarvitatav) paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais kõva mais ehk ränimais sõklamais tärklismais tärklise-suhkrumais vahamais 12 Suhkrumais · Suhkrumais on üsna uus vorm, mis tekkinud mutandina teiste liikide vahelisel ristamisel. · Esimesed kirjeldused temast on 18. sajandi lõpust. · Suhkrumaisi terised on õrnad, mahlakad ja magusad. · Kasutusel paljude rahvaste köögis. 13 Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana. 14 Tähtsus, toiteväärtus · Mais on:
· hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas), hästi), · tärklismais, · lõhenev mais o riisimais o pärlimais · vahamais Hirss · Harilik e. pöörishirss (õisik pööris) tanguteravili. · Itaalia e. nuihirss (õisik pöörispea) tanguteravili, haljassööt, heinakultuur. o Tsumiis õisik 15-30cm o Mohaar õisik lühike, kompaktne Iga pöörisharu tipus on üks üheõieline pähik.
sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss *igas pähikus 1 õis *harilik hirss jaotatakse 5 alamliigiks: 1) laiuv-haruline 2)püstjasharuline 3)lõppharuline 4)ovaalne 5)kompaktne Itaalia nuihirsi alamliigid: 1)tsümiis 2)mohaar Sorgo(sorghum moench) *kultuursorgo jaotatakse kaheks alamliigiks: 1)haruline 2)tompjassorgo
annaabi.ee 
