LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV:
Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab
! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi.
septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb tosinast pealistikusest kihist tõhus kaitse kahjurseente ja putukate vastu + kaitseb puud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Vesi aurab tüvest kehvemini, kui teiste puude osas. Toht kaitseb kaske liigse külma kui ka kuuma eest. Vanasti oli kasetoht parimaks asenduseks paberile, kuhu sai joonistada ja kirjutada,
kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab vitsakimbukestena otsekui leseks jäänud pere -- lapsi palju, aga toitjat, keskset tüve, pole olemaski. Armasta puud kogu oma hingepuhtusega, vaatle ometi kord tähelepanelikult puude lehti või nõelu, kas nad ei liigu, ei hinga, ei värise --
Rohttaimedest leidusid näiteks angervaks, palderjan, ubaleht jt. Preboreaal (10 0009000 BP) Preboreaali lõpus (95009300 BP) katkes Joldiamere ühendus ookeaniga, kujunes Antsülusjärv, mille veetase kerkis sarnaselt Balti jääpaisjärvega üle maailmamere taseme. Väljavool Antsülusjärvest oli Taani väinade kohal. Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, mille põõsarindes leidus rohkesti vaevakaske ja puhmarohurindes kõrrelisi, lõikheinalisi ja sõnajalgu. Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat. Atlantikum (80005000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja
veel küllalt rahuldavaid tulemusi. Taimkatte iseloomult kuulub siirderaba kasvukohatüüp rabade hulka (siirdesoole iseloomulikud taimed üldiselt puuduvad), turbalasundi järgi aga mitte. Kasvavad pilliroog, sookastik, sinihelmikas, soopihl, ubaleht jne; rabastumise jätkumisel suureneb turbasammalde, tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa jt rabataimede osatähtsus. Siirderabas kasvab rohkem pilliroogu, vaevakaske, sinikat, sookailu ja teisi sügavalt juurduvaid meso-oligotroofseid sootaimi kui kõrgrabas. Valitsevad põhiliselt sademeteveest toituvad männikud, millest enamik on alaboniteedilised. Puistute boniteet V-Va. Kõrgrabad on oma arenguastmelt teistest rabadest vanemad ja neis on pindmise, oligotroofse turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste
sagristarn). Rabade elustik Linnustik suhteliselt liigirikas, ca 30 pesitsevad rabades. Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki. Imetajad püsivalt rabas ei ela, aga kasutavad rabasaari, rabaservi. Rabades on187 ämblikuliiki, mis enamasti on arvukalt esindatud. Putukaid on võrreldes madal- ja siirdesooga vähem nii liigiliselt kui arvukuselt, seda tingib taimestiku suhteline vaesus. Toidutaimedena peaaegu ei kasutata hanevitsa, raba-jänesvilla, vaevakaske, sookailu, rabakat. Sesoonselt on rohkelt näiteks kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne. VEEKOGUD Veekogude liigitus Soolased, riimveelised või magedaveelised. Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ühendused veekogude vahel, keskkonna stabiilsus, veereziimi sesoonsed muutused, veekogu suurus ning teda ümbritsev maastik jmt. Looduslikud või tehisveekogud. Voolu- või seisuveekogud. Vee toitelisuse, pH jne. põhjal.
omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240). 21 Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks puuliigiks on harilik mänd. Rabapõlendikel, servades ja läbivoolulistes rabaosades, kus tingimused puude kasvuks on paremad, kasvab sookaske, haruharva ka kiratsevat kuuske (saavutab vaevalt poole meetri kõrguse) ja mõni kord kuni 1 m kõrgust haaba, pihlakat, paakspuud, kadakat, pajusid. Raba- ehk vaevakaske, mis moodustab kuni 4-5m läbimõõduga puhmaid, kasvab kohati läbivoolulistes kohtades. Kõiki rabal kasvavaid puid ja põõsaid võib leida Eestis ka teistel kasvukohtadel (Valk 2005: 238). See, et harilik mänd on meie rabades kõige enam levinud puuliik, seletub männi äärmiselt laia ökoloogilise amplituudiga. Mänd suudab kasvada nii kuival liival, kaljul, märgadel maadel, puude levikupiiril kaugel põhjas jne. Märjal maal (nagu seda on raba) kasvavat
annaabi.ee 
