Suur tellisevabrik oli tallinnas. Pabertööstuse tehniline varustatus oli Eestis tolle aja kohta heal tasemel. Suurim paberivabrik asustati Tallinna Ülemiste järve lähedale 1841 a. Teistest tööstusharudest väärivad märkimist metalli- ja masina, tiku- , keemia- , naha- , viina- ja õlletööstus. Rajati uusi saeveskeid. Keemiasaadusi tarbisid kõige rohkem riidevärvimise ettevõtted. Eestis algas 19. Saj. teisel veerandil üleminek manufaktuuril vabrikule, seega võime kõneleda tööstusliku revolutsiooni algusest. Üleminek mehhaniseeritud suurtööstusele halvendas tööliste olukorda. Suurte vabrikute ümber kujunesid töölisasulad. Kõige selle tagajärjel algasid tööliste vastuhakud. 19. Saj. teisel poolel algas Eestis tööstuslik pööre. Ühenduses sellega hakkas kapitalistlike suhete alusel kujunema tööstusproletariaat.
V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale. 1.Tõõstusp-üleminek käsitsi tootm. manufaktuuri vormis vabrikule,kus toodeti masinate abiga(18 saj lõpp ja 19.saj algus) 2.põllumaj.pööre seoses maa müügiga eraomandisse;kadus orjus;põllumaj.
Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 250 hj FRANCIS-turbiin, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kahte 105 kW ja 650 kW SIEMENS & HALSKE alalisvoolugeneraatorit. Elektriseadmed valmistati Sveitsis, turbiin aga Riias. Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja töötas 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötab vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus on 400 kW ja see on ühendatud EestiEnergia
= talupoeg on vaba, omanik, sõltumatu, jõukam, sest kõik tulu läheb talle. Feodaalühiskond asendub kapitalistlikuga. See, et maa muuutb eraomandiks, on võimalik ja tööstuslik pööre(paremuse poole yaay) Katoliiklus oli ainuke lubatud usk(enne revolt) Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist . Riik hakkas oma kodanike üle arvet pidama. TÖÖSTUSLIK PÖÖRE sai alguse eri riikides, eri aegadel Käsitöölt-masintööle, manufaktuurilt-vabrikule Eeldused: 1.Põllumajandus pööre(maa muutus eraomandiks-tootmise suurenemine,tööjõu ülejäägid 2.Vaba tööjõud(tööjõudu saadi...maalt linna läinud inimesed) +tööjõuna kasutati ka manufaktuuride töölisi, kes olid tööjõuks vabrikutes 3. Raha e. Kapital(et osta/ehitada/hankida/maksta masinad, hooned, tooraine, palgad) raha hangiti suur kaupmeestelt-kaubandus tõi palju sisse. 4. Turg e. Nõudlus vastavatele toodetele(turu moodustasid/vabriku toodangu turu-
eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson.
179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Bell- puuvillase riide trükkimise masin, Whitney- puuvilla puhastamise masin. Kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses puusöe asemel. Industriaalühiskond. Masinatööstuse tekkimise eeldused, aga ka selle eksisteerimise tagatised oli:
Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul. Tema isa Jaan Lorup oli edasipüüdlik talumees, kes tegeles metsamüügiga. Perekond toetas Johannese
Berliini, kus ta kohtus kubismiga ning seejärel osales näitustel. Tema tõid peeti Picasso omadega võrdväärseteks. Peale Nõukogude okupatsiooni algust lõpetas Akberg oma tegevuse ligi kümneks aastaks. Kuuekümnendatel loobus Akberg kubismist ja pühendus konstruktivistlikele Tallinna vaadetele, millest kuulsaim on ,,Laboratooriumi Tänav", mille eest ta sai 1984. aastal Konrad Mäe medali. Tema kuulsate tööde hulka kuuluvad ,,Vaade vabrikule" (1924), ,,Kompositsioon" (1925) ja ,,Dekoratiivne paneel" (1927). ''Kompositsioon'' http://web.zone.ee/marjukodukas 3/EestimaalB_files/akbergkomp.g if 10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) Jaan vahtra oli maalikunstnik, raamatugraafik ja ajakirjanik. Ta oli Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige (1923) ja kuulus mitmetesse teistesse kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste ühendustesse
Pole võimatu, et vihjajad ja eeskuju andjateks olid soomlased, kus esimesed saksamaalt toodud mänguautomaadid pandi üles juba 1920ndatel aastatel. Kuna tulusalt ärai hallata tahtjatesat polnud puudus,siis vaid heategevusorganisatisoonidelt. 1933.aatal sai eesit loa hasartmänguse korraldamiseks Eesti Punane Rist. EPRi peavalitsus sõlmis lepingu Tarutu Telefonivabrikuga, et vabrik valmistab 300 mänguatutomaati, paigutab need ja kontrollib töötamist. EPR vabrikule raha ei maksnud vaid loobutas kolme aasta jooksul mängude brutotulust 40 protsenti ning pidi töökorras aparaadid saama oma valdusse 1936 a. Mänguaparaadid valmistati patendi alusel ja üks masin maksis 200 krooni. Kogu Eesti paigutati umbes 300 mängumasinta, Tallinna 90, Tartu 60, Rakveres 11 Haapsalus 6 jne. Aparaadid paigutati kovikutesse, restoranidesse, kõrtsidesse, söögimajade ruumidesse. Juba esimese tegevusaastaga andsid rahva suus ,,kerjamismasinateks,, Ristitud mänguaparaadid
kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud: tollimaks, kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi
põhjustest. Rahvale vastumeelne valitsemisviis, valgustusideede levik ning kiriku liigne kontroll need on vaid osad revolutsioonipõhjustest. Lisaks tekitas Prantsusmaal pingeid valitsev seisuslik kord ning tootmise mitte arenemine. Kuid kas need põhjused revolutsiooni käigus ka lahendust leidsid? TÖÖSTUSLIK PÖÖRE Tööstuslik pööre on üleminek tsunftitöölt või manufaktuurilt vabrikule ja üleminek käsitsitöölt masinatööle. Tööstusliku pöörde eeldused: 1) põllumajanduspööre toimus siis, kui maa muutus eraomandiks ja põllumajanduses muutus tootmine efektiivsemaks. See tähendas seda, et põllumajandustoodang suurenes ja oli võimalik ära toita vabrikutöölisi ja teiselt poolt oli põllumajanduspöörde tagajärg ka maaelanikkona kiire
annaabi.ee 
