Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesi...
paikades, kuid mille ühendavaks lüliks on peategelane Toomas Nipernaadi, kelle seiklusi varakevadest kuni talve tulekuni teoses kirjeldatakse. Teos on omapärane juba kompositsioonilt, kuna seda saab käsitleda nii romaani kui novellikoguna (kriitikud nimetasid seda romaan novellides). Toomas Nipernaadi on iselaadseim kuju eesti kirjanduses tal pole nimekaimu ega tema ettevõtteil paralleele teiste eesti prosaistide teostes. Igal aastal kevade saabudes lahkub ta vabduse ajel linnast oma naise ja laste seltsist, et kolm aastaaega rännata tundmatuil teil. Nipernaadile on võõras omakasupüüdlikkus ja ta toimib alati kaasinimeste huvides. Ta ise on küll vaene, kuid oma piiramatu fantaasiaga jagab rõõmu paljude inimeste hinge, keda oma teekonnal kohtab. Enamik naisi, keda ta kohtab, armuvad temasse ning Nipernaadi tõotab neile piiramatut õnne. Et tal endal pole märkimisväärset varandust, fantaseerib ta armastatuile olematud rikkused
(lk. 277) Kui härra tönnib ees, siis peab teenija järele tönnima, sest muidu võidakse pahaks panna, et ta ei tunne sakste hädale kaasa. (lk. 282) Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema. (lk. 289) Meestele meeldivad just meie vead, mitte voorused, sellepärast olemegi kõik nii halvad. (lk. 304) Vabadus on raha. On raha küll, siis jätkub ka vabadust. Vaadake Venemaad. Tsaari ajal oli seal raha laialt ja kes kaebas siis vabduse puuduse üle? Põrandaalune, sest temal polnud keisrite, kuberneride ja kindralite tapmiseks küllalt raha. Tapmine on üldse väga kallis lõbu, kui seda toimetada kultuuriliselt. Aga inimene, võrukael, tahab, et kui tappa, siis tingimata kultuuriliselt. Näiteks viimane sõda: inimene elas neli aastat hullem kui siga, aga kui tappis, siis tingimata kultuuriliselt. Kahurid ja kuulipildujad pidid seest ja väljast hiilgama, sest
Madisepäeva lahingu ajal jäid tulemata. Liituti sellega, kellega kasulikum. Ristisõdijate eelised / eestlaste eelised? Ristisõdijad: sõjaline ülekaal (elukutselised sõjamehed, parem relvastus), sõjategevus orienteeritud pikemaajalisele vallutusele, oli kindel juht (katoliku kirik laiemalt) piiskop Albert, taanastel Valdemar II, olid head diplomaadid. Eestlased: tundsid kohalikku alasid ja maastikuu paremini, suurem motivatsioon, sest võideldi enda alade ja vabduse eest, kohanemisvõime, sest hiljem õppisid tegema kiviheitemasinaid, linnuste olemasolu. Vastaste eelised kaalusid üle siiski. Eestlastel läks halvasti, sest sõjaline tase erinev (polnud ambu, heitemasinaid, sakslased elukutselised, eestlased olid pigem valmis üksikutes sõjakäikudeks nagu varem oli toimunud, aga mitte püsivaks vallutuseks nagu 13.saj alguses toimuma hakkas, sakslastel oli võimalik tuua abivägesid juurde) <- eestlaste sõjaline allajäämine
Nietzsche ja Heidegger. ?Nietzsche ja postmodernism. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy http://www.panix.com/~squigle/sva/nietzsche.html Nietzsche, Friedrich 1993 Nõnda kõneles Zarathustra Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes
ta saabki vabaneda sellest ringist, identiteedist. Kunst tekitab inimeses tunde, et elu on elamist väärt. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Tähtis on individuaalsus ehk enesega toimetulek. Ta arvates on jumal surnud, nimetades seda kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma
vägivalda selleks et see valdus realiseerida. Ähvardamisest ja vägivalalst: miinimum on määratletus kars § 121. Ähvardamisel on selles konstektis kaks tähendust: ähvardamine kui ähvardamine vägivallaga kui § 120 sätestatud koosseisus. Lisaks sellel on objektide ring kelmuse koosseisus veel laiem, kelmusega on tegemist ka siis kui ähvardatakse lisaks vägivallale ka isiku vabaduse piiramisega, häbistavate andmete avaldamisega ja vara kahjustamisega. Vabduse piiramine- tõlgendamise lähtekoht on § 136 ja selles konstektis tuleb tõlgendada laialt ehk mistahes takistuse tegemine mis takistab isikul vabalt liikumist Vara rikkumine või hävitamine – lähtekoht § 123 aga oluline erinevus on selles, et kui § 203 nägi ette olulist kahju kuid siin vara väärtus tähtsust ei oma Häbistavate andmete avaldamise ähvaramine – iseseisvalt mingisugust karistusseaduslikku tähendust ei ole, see ei ole mingi
19 kodifitseerimise kaudu ühendama. Koolkonna vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Antud aega ja ruumi arvestades olid aktuaalsed pärisorjuse, feodaalkoormiste ja seisuslike erisuste kaotamise nõuded, aga ka valiku, liikumisvabaduse ja ettevõtluse vabduse kehtestamise nõuded. Rudolf von Ihering oli arvamusel, et looduses toimuv pidev sõda isendite ja liikide vahel on omane ka inimühiskonnale, vahel vallandus see tõelise sõjana kuid enamasti erinevate huvide võtluses. Oma õiguse eest võitlemine on kohustuslik. Kes võitlust vastu ei võta, osutub süüdlaseks õiguse ees, sest nii elatakse võitluses. Oma õiguse eest võitlemine on kannatanu kohustus iseenese ja ühiskonna ees.
Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo-saksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Inimesel puuduvad igasugused välised piirangud. Inimese täieliku vabduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete- seaduste täitmist. Riigi 4 roll on tagada indiviidide kaitse teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte.
annaabi.ee 
