Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel kujul arendamine lõppes 2011. aasta kevadel. Tarkvarakomplekti arendus hargnes edasi kahte projekti: LibreOffice ja Apache OpenOffice. OpenOffice.orgist on versioonid muuhulgas operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Linux, Solaris, Mac OS X, OpenSolaris ja FreeBSD. 3.2. NeoOffice NeoOffice on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mis
Debian Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on: Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi
OpenOffice meenutab Microsoft Office't . OpenOffice'it levitatakse tasuta . Open office valmimis päevaks loetakse 13.oktoober 2000 . Projekti ja tarkvara nimetatakse tavaliselt lihtsalt OpenOffice'iks . Projekti loojad olid sunnitud projekti ametlikuks nimeks võtma OpenOffice.org OpenOffice.orgi seni viimane versioon kannab numbrit 3.3 Beta . Lühendid : Ooo OO.o Arendaja : Oracle Corporation OpenOffice.org on vabatarkvaraline projekt, mille eesmärgiks on kogukonna ühistöö tulemusena luua juhtiv rahvusvaheline kontoritarkvarapakett . Tekstitöötlus - OOO Writer Esitluste loomine - OOO Impress Arvutustabelite loomine - OOO Calc Joonistusprogramm - OOO Draw matemaatika-, keemia-, füüsika- ja muude valemite kirjutamine OOO Math Andmebaasiprogramm - OOO Base Open Office Writer i põhiülesandeks on täielik sõnatöötlemine . See on võimas vahend , et luua professionaalsemaid
Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust. Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteem Net/1 ilmumiseni 1989. aasta juunis. Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga. Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 platvormile ja kommertslik BSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks sai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt ilmuvate NetBSD jaFreeBSD arenduse baasiks. BSD tehnoloogia BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on
üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks.7 4)Fedora-on Linuxi-põhine UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager. Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale
käsitsi tirida. Otsimisvalikutena pakutakse kiiret ( Quick scan) või põhjalikku (Full scan) skänneerimismeetodit. Samuti saab ise valida üksikuid faile või kaustu kontrollimiseks või ajastada programm automaatselt viirusi otsima just kasutajale sobivaks ajaks. ClamWin (http://www.clamwin.com) · Avatud lähtekoodil põhinev vabatarkvaraline antiviiruseprogramm Microsoft Windows 98/Me/2000/XP/2003 ja Vista versioonidele. See annab graafilise kasutajaliidese ClamAV (Clam AntiVirus) antiviiruse mootorile. · ClamWin on litsenseeritud FSF-i GNU Üldise Avaliku Litsentsi (GPL) tingimustel ja on vaba tarkvara. GPL litsentsi all olevat tarkvara saab igaüks kasutada, sealhulgas organisatsioonid (mittetulundusühingud, ettevõtted jt). · ClamWin võimalused: 1. skaneerimise planeerija; 2
madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970- ndatel California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD. BSD sünd Varajased UNIX versioonid olid litsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool teda ametlikult arendavat Bell-i Laboratooriume (Bell Labs)
veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents.
$_POST['pass']; } else { displayRegistrationErrors(); } break; } } function saveNewUser ($dataArray) { // uue kasutaja salvestamise loogika } function userDataIsValid ($dataArray) { return true; // andmete valideerimise loogika } function displayRegistrationErrors() { // valideerimise veade nдitamine } ?> 8.1 MySQL sissejuhatus MySQL on populaarseim vabatarkvaraline SQL (Structured Query Language) andmebaasiserver maailmas. MySQL on tuntud eelkõige oma kiiruse,stabiilsuse ja töökindluse poolest. MySQL'i kasutavad näiteks Google, Yahoo, NASA ja teised tuntud tegelased. MySQL andmebaase kasutatakse peamiselt veebiserverites (aga samuti keegi ei keela MySQL andmebaaside kasutamist teise tüüpi tarkvaras). MySQL server on kirjutatud keeltes C ja C++ ning sellel on olemas API erinevatele programmeerimiskeeltele: C, C++, Java, Perl, PHP, Python, Ruby jne.
annaabi.ee 
