süsteem ja meeldetuletus süsteem. Ning viimane on rakendused mida laeb alla kasutaja ning tootja poolt eelinstallitud rakendused. Androidi käsurida Androidi käsurea kasutamiseks on vaja installida arvutile teatud programm mis võimaldab arvutil ja seadmel suhelda. Arvuti ja seade peavad olema ühenduses omavahel USB jutmega. Telefon tuleb installida adb ja fastboot draiverid. Vähemkasutatud OSi litsents Android on vabatarkvara. Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU üldise avaliku litsentsi versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et
kasutamise õigused. Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. Ø Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø
commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused eikäsita installeerimist ega kasutust puuduvad garantiid kopeerimine kuulub litsentsi alla, aga ei väljenda lepinguga nõustumist Andmebaasid andmebaasid kuuluvad eraõiguse ja andmekogud avaliku õiguse valdkonda andmebaasi teos ja andmebaas andmebaasiteosel on autor ja andmebaasil on tegija Andmebaas on iseseisvate teoste, andmete kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil
infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. · Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada. · Proovivara erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. · Vabavara on üldsusele tasuta kasutamiseks. Kaitstud autoriõigustega kuid võib levitada va ärieesmärkidel. · Vabatarkvara kasutajal on õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil, õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele, õigus programmi koopiat vabalt levitada, õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada. Õigust vabatarkvara kasutamiseks pole alati võimalik omandada tasuta. 23. Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik
arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus
3. BSD – võib teha patenteeritud koodi ja mitte-vabavaralised Eksam– Eksamärivara, MS Shared Source (Küberkaitse küsimusi ei tule.) Kohustuslikku lugemist sel teemal eksamiks: Martin Fowler tarkvara arhitektuurist The law of leaky abstractions No silver bullet ja lühem kokkuvõte Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later mis on vabatarkvara Gnu interpretatsiooni kohaselt 8 Eksamiks: http – Hypertext Transfer Protocol - omaette protokoll tcp peal, kasutatakse veebilehtede, piltide, txtf, jms saatmiseks Eksamserver Eksam↔ Eksambrowser https Eksam- EksamHypertext Transfer Protocol Secure – Eksamkrüpteeritud variant http päringust html Eksam– Eksam EksamHyperText Markup Language - keel, milles märgendatakse veebilehti
Oma sugupuu uurimisel sain põhilise info oma vanavanaemalt Virve Kännult, kes on praegu 83-aastane ning omab seetõttu vast kõige paremat ülevaadet meie sugupuust. Uurimismeetodina ongi kasutatud peamiselt struktureerimata intervjuud vestluse käigus tutvustas vanavanaema mulle meie sugupuu liikmeid ning jutustas nende elust, mis ongi lisaks koostatud sugupuule teise peatüki sisuks. Sugupuu koostamisel kasutasin on-line programmi Geni, mis on Google'i poolt pakutav vabatarkvara. Töö koostamise juures oli suureks abiks Virve Känd, kelle poolt antud andmete abil kogu sugupuu üles ehitatud sai. Infot täpsustasin ka teiste sugulaste kaudu. Suur tänu neile. Tänan ka oma juhendajat, kes andis nõu töö ülesehituse asjus, abistas materjali leidmisega ning tutvustas erinevaid digitaalseid võimalusi sugupuu ülestähendamiseks. I SUGUVÕSA UURIMINE 1.1 Mis on genealoogia?
Understanding the business processes and needs. Understanding the exact contents of existing data. Writing code. The second component - understanding existing data - is growing and will keep growing for foreseeable future. Main problems for the developer Get access to data from the foreign system Understand what does this data exactly mean Convert foreign data to data structures of our own app and vice versa Vabatarkvara Mis on vabatarkvara: tasuta? lahtise koodiga? edasimüügiõigusega? copyright? Ajalugu, eesmärgid, perspektiivid mis on olnud? mis on tulemas? äriidee? miks vabavara tehakse? kus on vabavara mõistlik kasutada? mida vabavara on endaga kaasa toonud? Loeng 10 Internet?
Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: · Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta. Kasutajal on õigus seda programmi piiramatult kasutada, allalaadida, CDle salvestada ning isegi selle lähtekoodi vastavalt oma vajadustele muuta. Selle tarkvaratoote koostaja on loobunud igasugustest õigustest sellele programmile, välja arvatud ühes punktis: seda toodet ei tohi edasi müüa ega sellega muul viisil raha teenida. · Shareware jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida
annaabi.ee 
