Talupoegi kaasati ka maade hindamisele, neil oli õigus kaasa rääkida maa kvaliteedi järgi määratavate koormiste suuruse määramisel, koormiste määrad pandi ka kirja vakuraamatutesse. Rentnikul keelati anda ihunuhtlust taluperemehele. Talupojad said kaevata kohtusse, kuni kuningani välja. Keelati ka talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti talupoegade seis ei olnud küll veel nii hea, kui Rootsi vabatalupoegadel, kuid siiski parem kui enne. Sageli talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud. Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17.
Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult
Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel. Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud, kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507. võeti relvakandmisõigus. 16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus. Seega talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks > kujunes välja pärisorjus. Põllumajandus Maaharimine rajanes vanal põhjal. Ehitati mehaanilisi veskid, enamasti vesiveskid. Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist
Eestlaste õiguslik kord halvenes Esikohale tõusis teoorjus (15.saj), tuli maksta teorenti ja säilis ka loonusrent 16. saj mindi loonusrendilt üle raharendile 16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus(talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand) Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad, ülesotsijad ja tagasitoojad Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara, kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam
Villanus ehk pärisori. Villanus otsetõlkes külaelanik. Inglismaal 13. sajandil klassikaline pärisorjuse aeg. 13. sajandil väiketalupidamine, rahvas vaene, demograafiline kõrgaeg, talukohtadele nõudlus suur, see ajas rendi ja ostuhinnad kõrgeks ja seda rohkem vaesutust tuli. Õiguslikult talurahvas halvas olukorras. Mõisnikel suured võimalused pärisorjade piiramiseks. Ka vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel (pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub
heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Ka on pärisorjusest vabastamise daatumid sümboolsed, tegelikkuses võttis uue korralduse sisseviimine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. Rannarootsi vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõsnikud juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal pandi aga kõigile talupoegadele sundkorras perekonnanimed. Uusaeg: · Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832
regulaarselt võõrast tööjõudu ja talupidaja enda pere ei tarvitsenud sooritada alandavat tööd. Vabad talupojad - Vabad talupojad moodustasid väikese osa talurahvast. Balthasar Russow kirjutas, et vabad talupojad olevat nende päriselanike järeltulijad, kes olid püsivalt truud sakslastele ja ei võtnud osa ülestõusudest." Siin kohas tuleb eristada vabatalupojad ja maavabad talupojad. H. Bosse arust on jaotuse aluseks läänikiri, mis on olemas maavabadel, kuid vabatalupoegadel puudub. 14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid, kõrtsmikud, sepad
annaabi.ee 
