kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt. Seetõttu kasutatakse neid enamasti lühise kaitseks. Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb
· B2 - mitmesooneline kaabel puitseinal paiknevas torus. 12. Milliseid liine nimetatakse jaotusliinideks? · Liine, mis peajaotusseadmest väljuvad nimetatakse jaotusliinideks. 13. Milleks kaitselüliteid kasutatakse, kuidas ta rakendub? · Kaitselülititeid kasutatakse elektriseadmete kaitseks liigkoormuse ja lühise vastu. Kaitselüliteil on elektrotermiline, elektromagnetiline või kombineeritud (elektrotermiline ja elektromagnetiline) vabasti. Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga?
Tugev rikkevool põhjustab elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada. Kuna voolu poolt eraldatav soojus kasvab voolu kasvamisega ruutvõrdeliselt, võib see tekitada inimestel ja loomadel põletushaavu või süütada ka maja. Erinevate nimivooludega RVKL kasutamine Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Kui elektriseadmed ei kujuta ohtu inimestele ja loomadele (seadmed on lukustatud ruumis), võib rikkevoolukaitse olla ainult tuleohu vältimiseks. Sel juhul valitakse vabasti rakendusvooluks harilikult 300 või 500 mA, väljalülitusajaks aga vähem kui 0,2 sekundit. Katsetatud RVKL korrasolek, rakendusaja tr ja -voolu Ir ohutus inimestele.
mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti Vabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine. Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest. Vabasti on Automaatkaitselülitite üheks oluliseks osaks. Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti ehk rikkevoolukaitse on kaitse, mis on dimensioneeritud eelkõike inimeste, ka elektripaigaldistes püsivalt viibivate loomade kaitseks nendele eluohtliku
tööpõhimõtte skeem: 1 – rõngasmagnetsüdamik, 2 – primaarmähised, 3 – sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 – mõõterelee mähis ja südamik, 5 – relee vabasti, 6 – voolukontaktid, 7 – kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust (1) ning sellele mähitud primaarmähistest (2) ja sekundaarmähisest (3). Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende
kaarekustutuskontaktid. Sisselülitamisel sulguvad kaarekustutuskontaktid enne peakontakte, väljalülitamisel lahutuvad pärast peakontakte. Peakontaktid on kaetud hõbeda või metallkeraamikaga, kaarekustutuskontaktid kuumuskindla metallkeraamikaga. Lülitushoob Edastab kontaktide sulgemiseks neile jõu, mis peab tagama sisselülituse. Kindlustamaks vajaliku survejõu In<200 A lülitites on lülitushoova asemel enamasti elektromagnetajam. Alates 1,5 kA on kasutusel elektrimootorajam. Vabasti Ülesanne on kaitselüliti väljalülitamise käivitamine rikke- või avariitalitluse tekkimisel. Levinumad on termovabasti ja elektromagnetvabasti. Bimetallvabasti on enamkasutatav termovabasti liik. Koosneb bi-metall plaadist. Lihtsaim ja paljukasutatav on otsese küttega bimetalltajur. Väiksemate voolude korral, kasutatakse kaudse küttega bimetalltajurit. Elektrimootori kuumenemist simuleerib kõige paremini kombineeritud bimetalltajur.
käivitusvoolust väiksem, kuid sellisel juhul ei kaitse sulavkaitse mootorit liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb mootorit ainult lühiste eest, liigkoormuste eest aga kaitsevad mootorit ka eri tüüpi sulavkaitsmed või releed. Elektrimootorite käivitamiseks tuleb kasutada C tüüpi kaitselüliteid, mille termovabasti tunnusjoon kattub B tunnusjoone omaga, kuid hetketoimeline elektromagnetiline vabasti rakendub suuremal voolul (5 10-kordsel nimivoolul). See tunnusjoon sobib selliste elektriahelate kaitseks, milles võivad esineda keskmise suurusega voolutõuked (näiteks väikeste elektrimootorite käivitamisel). Suuremate voolutõugete korral (näiteks suuremaid elektrimootoreid, trafosid, suuri lambirühme jms.) toitvate ahelate korral kasutatakse K tunnusjoonega (jõu) kaitselüliteid.
Liigvoolukaitselüliti Pesumasin* Kontaktori üldtingmärk M Elektrimootor Sisseehitatud vabasti toimel automaatselt väljalülituv kontaktor (kontaktorkaitselüliti) Trafo (näitena kolmefaasiline trafo kolmnurk-täht-ühenduses ja
neile kuulus 20% maast siis tulid vaimulikud 0,5% ja nendel oli 10% maast. Talupoegi oli 85% ja neil oli 50% maast. Linnakodanikest 3% hakkas kujunema mõjukas 3 seisus, kes kritiseerisid aadelkonda ja nõudsid ühiskondlikke varada ümberjaotust. · Louis XI finantsdirektor oli J.Necker ja tema oli palju populaarsem kui kuningas isa Revolutsiooni algus Suur Prantsuse revolutsiin algas 14 juuli 1789 kui rünnati Bastillet, mis oli kindlusvangla. Vangla vallutamisel vabasti 7 vangi. 15 juuli 1789 andis kuningas ennast asustava kogu kätte ja asutav kogu lubas moodustada ravuskaardi ja olukorda Pariisis stabiliseerida. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai ka uus lipp valmis. Toimus ka ametnike vahetamine. Pariis sai uue linnavalitsuse ja seda nimetati kommuuniks. Maal algas suur talurahva liikumine. Põletati mõisaid ja losse. Seda nimetatakse Suure Hirmu perioodiks. 3. September 1791 võeti vastu põhiseadus ja kehtestati põhiseaduslik monarhia
67. 9.3.5 Mis on libistus ja kuidas seda mõõdetakse? Libistus ,,s" on suhteline pöörlemiskiiruse muutus. Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5
ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Konspektist info eksami küsimuste kohta: Alalisvoolu mootorid - ehitus, tööpõhimõte, liigitus Alalisvoolumootoreid liigitatakse vastavalt ergutusviisile: Püsimagnetergutusega Elektrilise ergutusega Sõltumatu ergutusega (toidetakse eraldi allikast) Jadaergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses)
kuumeneb rohkem sama voolu korral? Valige üks: a. tugevamini kuumeneb jämedam juhe. b. mõlemad kuumenevad ühesuguselt. c. tugevamini kuumeneb peenem juhe. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: tugevamini kuumeneb peenem juhe. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaitselüliti termiline vabasti kaitseb seadet: Valige üks: a. lühise ja ülekoormuse eest. b. lühise eest c. ülekoormuse eest. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ülekoormuse eest. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaks hõõglampi, mille nimiandmed on: a. 230 V, 100 W b. 230 V, 25 W. Ühendati jadamisi ning lülitati võrku pingega 230 V. Kumb lampidest põleb heledamini?
Kaitseļįįlitįci ei kaitse tirootorit jrLhul Į:iri lülitussagedtļS on surir'(įile 60 tStikli tlttrnis) r,õi kLri a.janli inei_įsiinonrerrt kāivitirsploįSesSi kestei otļ Suul. Julrul ktri kaitselįiliti ja irrooti:li soojris1ikr-rc1 ajakorrstatrdicl pole kooskõĮas, võib kaitselüļiti rakendrrcta põlrjuseįa i,õi ttrltie reageertcia tlrootori liigkoon-riusele, kLri gi vabasti säte võrdub nimivooluga. Mitrnesuguste kaitseseacļnrete rakendunrist er'i põhj ustel näitab j ärgmine tabeļ. 'f abeļ 3.4 Kaitseseadmete rakenclutnine sõltuvaļt mootori ebanormaalsest talitirrscst
annaabi.ee 
