kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869
aastaks ajalehe tellijaid juba 2200. Lehte luges kindlasti palju rohkem inimesi. Varemalt mainitud kontroll selle üle, mida kirjutatakse, toimus ka “Perno Postimehe” puhul. Ajalehtedest ilmus hiljem ka Carl Jakobsoni poolt välja antud “Sakala”, mis sai erinevat vastukaja. Esimene eestikeelse õppega kool loodi talumeeste ja koolmeistrite poolt ning kool sai nimeks Aleksandrikool. Nimi tulenes sellest, et sooviti au avaldada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastajale, Aleksander I-le. Kooli juhatas Jakob Hurt, kes koostas ka kooli õppekava. “Vanemuise” selts loodi 1865. aastal ja sellest kasvas välja tänapäeval tuntud Vanemuise teater Tartus. Vanemuise seltsil oli oluline roll ka tänasel päeval tuntud Laulupeo sündmusel. Lydia Koidula oli üks vähestest, kes seda rahvapidu organiseeris ja tema kirjutatud luulet võime tänini lugeda raamatutest. Tema kirjutatud luuletused on ärkamisaja-teemalised, mis ihkavad vabadust ja isamaalised. 1869
a) Hubert b) Karl Lõvisüda c) Kõrtsmik Jossi 9. Kuidas saadi aru, et just tema on reetur? 2p a) Ta tunnistas selle ise, et tema on reetur. b) Juhuslikult nägi Karl Lõvisüda pealt tema kohtumist Tengili meestega. c) Reeturi rinnale oli põletatud Katla märk 10. Kuidas oli vaenlaste ehk Tengili sõjameeste märgusõna? 1p a) Kõik võim meile, Elagu Katla! b) Elagu Tengil, elagu kuningas! c) Kõik võim Tengilile, meie vabastajale! 11. Kes oli Mattias? 2p a) Vana mees, kelle juures peitis ennast Joonatan Lõvisüda. b) Vana mees, kelle juurde lasi ennast Kibuvitsaorus viia Karl Lõvisüda, öeldes, et ta siin elab ja see on tema vanaisa. c) Väike poiss, kes aitas Karlil sõdalaste käest pääseda. 12. Kelle päästsid Lõvisüdamed Katla koopast? 1p a) Sofia b) Huberti c) Orvari 13. Kes tappis Katla? 1p a) Joonatan Lõvisüda
· ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater)
Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja Carl Robert Jakobson lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana. Läks Peterburi. Tegi kaastööd postimehega, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse
põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvuslike ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Eesmärgid: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Aleksandrikoolid. Eestikeelsed koolid, mis olid pühendatud Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele
religiooni iseennast. Tänu sellele läks ta tülli J.Hurda ja tema poolehoidjatega kuna nemad olid suured kirikutoetajad. Sellega tekkis rahvuslikus liikumises suur lõhe.(S.Õispuu 1992) 8 3.ÄRKAMISAJA TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 3.1. 19. sajandil 3.1.1. Aleksandrikool 1860. aastal tekkis J. Adamsonil ja H.Wühneril idee luua Aleksander 1 auks, kui rahva vabastajale, kõrgem eesti õppekeelega kool- nn. Aleksandrikool. (S.Õispuu 1992) Selle eesmärgiks oli luua koole, kus oleks eestikeelne haridus. Selle rajamiseks korraldati palju kontserte, korjandusi, näitusi, etendusi ning üle eesti palju abikomiteesid. Üritust juhtis 1871.aastal Tartus loodud Peakomitee. ( S.Õispuu 1992) Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi.
(põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. Baltisakslaste ühenduste eeskujul ja ka toel tekkisid Eesti seltsid (1865. Vanemuine, 1866
annaabi.ee 
