liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Mihkel Tiks: ,,Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid sellised anakronistlikud mustasajalised projektid täiesti sokeerivalt. Oli selge, et Eesti peab kähku kuidagimoodi reageerima, enne kui Moskva oma käpa vabariikidele lõplikult peale paneb, isegi formaalse õiguse Liidust lahku lüüa ära nullib, oma suva järgi erakorralise seisukorra kehtestab ning mustad baretid kohale saadab korda majja lööma." Nagu arvata oligi, Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses. Rahvahääletusest
Rõivaste Hulgikaubanduse Baas Jalatsite Hulgikaubanduse Baas Majatarvete Hulgikaubanduse Baas Kultuurikaupade Hulgikaubanduse Baas Pudukaupade Hulgikaubanduse Baas Tallinnas asuvate kaubastute laod anti üle hulgibaasidele, millised pidid tsentraliseeritud korras kaubad laiali vedama. See võimaldas ratsionaalsemalt kasutada laopindu ja vähendada kaupade liikumisteede lülilisust. Nõukogude Liidu Kaubandusministeerium tõi selle algatuse eeskujuks teistele vabariikidele. 22 6 AASTAD 1959 1960 Seitseaastaku jooksul toimus kaubanduse ja tööstuse otsesidemete tugevdamine. 21. juulil 1960. aastal avati vastehitatud ja sisustatud 205 töökohaga Tallinna Kaubamaja. Avanes võimalus linna tööstuskaupade kaupluste edasiseks spetsialiseerimiseks. Aasta lõpuks oli 62 protsenti kauplustest spetsialiseeritud, 42 protsenti toidukaupade ja 84 protsenti tööstuskaupade kauplustest. 1959
elavalt venelaste rõhumise üle Nõukogude Liidus, mida justkui kinnitasid majandus- teadlaste arvutused liiduvabariikidevahelise kaubavahetuse ning väliskaubanduse saldo kohta maailmaturu hindades, mis summaarselt oli Venemaa suhtes ülejäägiga ligi 31 miljardit rubla, liiduvabariikidel, v.a Turkmeenia, oli aga bilanss negatiivne. Selle kahtlase metoodikaga saadud andmestiku järgi olid Eesti ja Läti 1988. aasta saldo järgi teistele vabariikidele ning esmajoones Vene NFSV-le “võlgu” kumbki 1,3 miljardit ja Leedu 3,7 miljardit rubla.32 Neid andmeid kasutas Eestis viibides ka Gorbatšov, öeldes, et Eesti on 1,5 miljardit teistele liiduvabariikidele võlgu. Kevadeks 1991 sai Gorbatšov aru, et impeeriumi pole võimalik koos hoida, ja läks nüüd koostööle vabariikidega. 30. juulil 1991 nõustus ta ühekanalilise maksu- süsteemiga, millega keskus sattus vabariikidest täielikku sõltuvusse võtmeküsi-
Eesti Vabariigi aluseks oli põllumajandus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid siis ei jõutud seda veel lõhkuda. Täielikult kukutati süsteem kokku sõjajärgsetel aastatel. Eestis viidi läbi: · Industrialiseerimine 1944. a töötati Moskvas välja sõjajärgse majanduse rekonstruktsiooni juhised. Eestile nagu ka teistele Nõukogude Liidu vabariikidele tähendas see rasketööstuse, eriti relvatööstuse eelistamist ja kergetööstuse kõrvalejätmist. Sellega kaasnes madal elustandard, et suuta rahastada tööstust ja teha sõjalisi kulutusi. Pärast sõda suunati Eestis ligi 40% investeeringuid põlevkivitööstusesse, 20% kulutati sõjatööstusele. Eestisse rajati suuri ettevõtteid, mille eesmärk oli varustada Leningradi ja teisi NSV Liidu alasid. Toodang läks suuresosas üleliidulisele turule
demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID
Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele)
2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks. Lat, Lit läksid üle elukutselisele sõjaväele. Suhted Venemaaga - USA survel lahkusid vene väed 1993 Lit, 1994 Lat, Est. Venemaa kritiseerib Balti riikides vene vähemuse kohtlemist ja ürtiab Balti riike näidata ebaadekvaatsetena, mistõttu viivtas ka piirilepetega. 2002 leping ratifitseeriti Leedu-Venemaa. 2007 Läti- Venemaa. 2005 kirjutati alla Eestiga, kuid ei ole siiani ratifitseeritud. Miks? Viitsed I vabariikidele. 2008 Gruusia: Ilves, Adamkus, Godmanis + Poola ja Ukraina presidendid läksid kohe solidaarsust näitama. 2005 Nordstream Sks+ Ven. Nafta transiit: 2003 peatati läbi Leedu, 2007 läbi Eesti. Valuline ajalugu: Läti veteranide iga- aastane mälestusrongkäik, mistõttu 1998 sanktsioonid. 2000 Vilniuse Komkurtegude tribunal. 2005 riigipüha, mida Est ja Lit presidendid boikottisid.
annaabi.ee 
