Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabariigi valitsemine ja omavalitsus (0)

1 Hindamata
Punktid




Presidendi peamised ülesanded  Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises  Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused  Määrata   peaministrikandidaat;   nimetada   ametisse   ja   vabastada   ametist
valitsuse liikmed  Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada
ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president  Olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse peamine ülesanne on ellu viia sise- ja välispoliitikat  Koguda makse  Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid  Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek  Korraldada haridust ja tervishoidu  Tagada riigi välisjulgeolek Omavalitsuse peamised ülesanded  Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid  Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust  Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist  Organiseerib ühistransporti  Korraldab kultuuri- ja haridusasutuste ülalpidamist MinisteeriumidHaridus- ja teadusministeeriumJustiitsministeeriumKaitseministeeriumKeskkonnaministeeriumKultuuriministeeriumMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumMaaeluministeeriumRahandusministeeriumSiseministeeriumSotsiaalministeeriumVälisministeerium President  presidendi valib riigikogu või valimiskogu  valitakse viieks aastaks Vabariigi valitsus 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine
2. President nimetab peaministrikandidaadi
3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise
4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
5. President nimetab valitsuse ametisse
6. Valitsus annab riigikogu ees ametivande
7.


Omavalitsus 1. Valla/linna valimisõiguslikud elanikud valivad volikogu 
2. Volikogu valib vallavanema/linnapea
3. Vallavanem/linnapea moodustab valla/linna valitsuse, mille volikogu ametisse kinnitab                                                                                                                  Peaminister-valitsuse juht
Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
Minister- valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis
President-
Maakond-regionaalne haldusüksus Eestis
Valla/linna volikogu-omavalitsuse esindusorgan
Valla/ linna valitsus-kohalik täidesaatva võimu organ Viljandi maakond:  Viljandi linn  Viljandi vald  Põhja-Sakala vald  Mulgi vald Viljandi volikogu esimees on Helir-Valdor Seeder
Viljandi linnapea on Madis timpson
Vabariigi valitsemine ja omavalitsus #1 Vabariigi valitsemine ja omavalitsus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lisandra Toobal Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Valitsus
2
docx

Valitsus

Presidendi peamised ülesanded  Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises  Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused  Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed  Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president  Olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse peamine ülesanne on ellu viia sise- ja välispoliitikat  Koguda makse  Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid  Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisejulgeolek  Korraldada haridust ja tervishoidu  Tagada riigi välisjulgeolek Omavalitsuse peamised ülesanded  Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid  Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust

9. klassi ühiskond
Riigivalitsemine
8
docx

Riigivalitsemine

Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded:  Menetleda ja vastu võtta seadusi  Ratifitseerida välislepinguid  Kinnitada riigieelare  Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid  Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält

Ühiskond
Eesti võimustruktuurid
3
doc

Eesti võimustruktuurid

PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu ­ parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) K

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
4
docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler ­ kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist R

Ühiskonnaõpetus
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest

Ühiskonnaõpetus
Demokraatia
31
ppt

Demokraatia

Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas.

Ühiskonnaõpetus
Valitsus ja kohalik omavalitsus
34
pptx

Valitsus ja kohalik omavalitsus

Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse koosseis: Andrus Ansip (R) Peaminister Helir-Valdor Seeder (IRL)

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun