Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell · fresko · pastell · seko · tempera · õli · jne Ainestiku järgi · abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree · sõjamaal
Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on samuti kujutava kunsti liike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamine väljendus vahend on mingi jäiga või plastse materjali ruumiline ja kolme mõõtmeline vorm. Skulptuure vormitakse erinevatel viisidel: voolitakse savist, raiutakse kivist ja valatakse pronksist. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Tarbekunst Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja teostatakse muu hulgas: mööblit, keraamikat, tekstiili, klaasi-ja metallitööd. Tekstiil Tarbekunsti üks liikidest on tekstiilikunst ehk siis esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine.
saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus. Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2. bütsantsi kunst-
raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine).Raidkunst hõlmab peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuure. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega, mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat.
Pablo Picasso maal ,, Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri - on suurte mõõtmetega mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. · Vabaplastikat - on skulptuuri alaliik.Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. · pisiplastika Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind
Traditsioonilises skulptuuris võib vahet teha reljeefikunstil ja ümarplastikal. Reljeefi puhul eendub kujutis taustplaadist ainult osaliselt, seega on reljeef vaadeldav ainult ühest küljest. Lamereljeefi puhul on eendumine väike, süvendreljeefi puhul on kujutis taustpinna sisse uuristatud. Kõrgreljeefi puhul on figuurid ümarplastiliselt välja töötatud. Ümarplastika puhul on tegemist kõigist külgedest vaadeldava skulptuuriga. Paigutusviisi järgi eristatakse vabaplastikat, mille puhul on kuju vabalt ümber paigutatav ja ehitusplastikat, mis on mõeldud mingi kindla hoone kaunistamiseks. Omaette valdkond on monumendid, mis on tavaliselt ka seotud kindla keskkonnaga, nn. ansambliga. 1.4 Mis on tarbekunst ja disain? Peale arhitektuuriteoste võib leida ka teisi kunstiharusid, mille toodanguks on praktiliselt kasutatavad esemed. Väga ammusest ajast on inimene loonud tööriistu ja igapäevases elus vajalikke tarbeesemeid - ehteid,
aastal ja Lääne-Rooma keisririigi lõpu 476. aastal. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Skulptuur – tahutud, valatud või voolitud kuju. Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: Monumentaalskulptuuri , monumentaal-dekoratiivskulptuuri, vabaplastikat, pisiplastikat Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu
annaabi.ee 
