Parlamendil on tähtis roll ka teiste riigiorganite komplekteerimisel, valimiste nimetamise või kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine. Parlamendil on oluline roll ka valitsuse ametisse nimetamisel. Parlament võib esitada vaitsusele umbusalduse. Riigi eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi. Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul
Parlamendil on tähtis roll ka teiste riigiorganite komplekteerimisel, valimiste nimetamise või kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine. Parlamendil on oluline roll ka valitsuse ametisse nimetamisel. Parlament võib esitada vaitsusele umbusalduse. Riigi eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi. Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Immuniteet ehk saadiku puutumatus- parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul
Rahvas teostab riigivõimu 3 viisil: 1) esindusorgani, riigipea valimisega 2) rahvahääletusega 3) rahvaalgatusega Parlament: rahva poolt valitav esinduskogu. Kui föderatsioon, siis kahekojaline, kui unitaarriik, siis ühekojaline. Üks koda rahva poolt, teine koda valitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Iseloomustab: alailine, valitav organ, teostab rahva üldvolituse põhjal seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel, liikmed tegutsevad esindus e. vabamandaadi alusel. Pädevus: 1) Seadusandlus 2) Riigikassa kujundamine 3) Täitevvõimu kontroll 4) Üldpoliitiliste suundade kujundamine ja realiseerimine 5) Välislepingute ratifitseerimine ja denonseerimine 6) Rahu ja sõja väljakuulutamine 7) Õigus aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult 18. Kõrgeim riigiorgan ja riigipea (funktsioonid, pädevus): Riigipeana tegemist kas: 1) monarhiaga - võim päritav, ka riigipea
Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne. 66. vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus: a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12 c) Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei
valimisvolituste alusel esmane, tuletatud kõrgem võim riigis; 4) Parlament on alaline legaalsel alusel valitav institutsioon; 5) Parlament teostab rahva üldvolituste alusel seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel ja kooskõlas põhiseadusega ja teiste seadustega; 6) Parlament ei ole isntutsioon sui generis, s.t. ainuke ja absoluutne enda äranägemise järgi tegutsev organ, selleks on rahvas, kuid tedagi piirab põhiseadus; 7) Parlamendi liikmed tegutsevad vabamandaadi, mitte imeratiivse mandaadi alusel. Vabamandaat – üldvolitus, pole seotud kindla valijaskonnaga ega ülesandega Imeratiivne mandaat – volitatu absoluutselt seotud oma valijaga nende poolt määratud volituste ja õlesannete läbi. Funktsioonid: Põhifunktsioon on seaduste andmine konstitutsiooni alusel, selle raames: 1) Parlamendi enda konstrueerimine, enda korraldamine; 2) Riigi poliitilise süsteemi kujundamine – riigiorganite
riigivõimu põhiseaduse alusel ja kooskõlas põhiseadusega (konstitutsiooniliste aktidega) ning sellega kooskõlas olevate seadustega; 6) parlament ei ole institutsioon sui generis, st ainuke ja absoluutne enda äranägemise järgi tegutsev organ - sui generis ainsaks organiks on põhimõtteliselt üksnes rahvas, kuid tedagi piirab põhiseadus; 7) parlamendi liikmed tegutsevad nn vabamandaadi, mitte aga imperatiivse mandaadi alusel. Vabamandaat tähendab üldvolitust, mis määratakse kindlaks põhiseadusega (või konstitutsiooniliste seadustega) ja mis sätestab üldised funktsioonid ja pädevuse, mille alusel parlamendiliige talitab oma parimat äranägemist ja veendumusi mööda ühiskonna ja riigi hüvanguks, ilma et ta oleks otseselt seotud mingi kindla valijaskonna ning selle poolt rangelt määratud volituste piiride või ekstra talle
Seejuures on esindusdemokraatia ja vahetu demokraatia KOV teostamisel reegel-erand vahekorras. Püsiasustusega väikesaarte seaduse (VSaarS) § 5 lg 1: Saarvalla ja saarelise osaga valla põhimääruses sätestatakse küsimused, mille käsitlemisel tuleb enne otsuse langetamist ära kuulata väikesaare üldkogu arvamus. Üldkogule kutsutakse kõik saarel alaliselt elavad täisealised hääleõiguslikud isikud. 5. Volikogu liikme suhtes kehtib vabamandaadi printsiip. KOKS §-s 17 lg 2, mille kohaselt volikogu liige juhindub seaduses, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ning huvidest. Vaba mandaadi kehtivus KOV tasandil tuleneb ka PS demokraatiaprintsiibist ja KOV olemusest PS-s. Üksikute isikugruppide demokraatlik staatus KOV demokraatlik dimensioon väljendub eelkõige PS § 156 lg-s 1, mis sätestab: ,,Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks
annaabi.ee 
