HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse
Kivid takistavad vee aurumist, pinnas kivide all ja vahedes püsib jahe ja niiske. Paljud mägitaimed talvituvad kivide vahel paremini ja kasvavad ilusamad. Ehitusstiililt jaotatakse kiviktaimlad kaheks: vabakujulised ja korrapärased. Vabakujuline kiviktaimla on maastikuala, kus ebakorrapäraselt paigutatud kivirühmad esinevad harmoonilises kooskõlas taimedega. Loodusliku mägimaastiku jäljendamiseks on hakatud lisaks mägitaimedele istutama kääbuspuid ja -põõsaid, mis toovad meeldivat vaheldust vormidesse ja värvidesse. Kivide paigutamisel tasub jälgida, et moodustuks astanguline või lame küngas või nõlvak suuremate ja väiksemate istutusaladega. Kivid valige pigem suuremad kui
Järjest kontrollitakse rihtlatiga plaatide omavahelist ja vaaderpassiga tee põikkallet 2%. Vuugid täidetakse paari päevapärast sama poolkuiva tsemendiga paari päeva pärast, mil tee juba kannab. Vältida tuleb liiga märga vuugisegu, sest see jätab plaatidele inetud jäljed. Ka siin tuleks vuuk jätta 10-15mm madalamaks kui kivi pind, siis voolab vesi kergemini ära ja plaat jääb kuivaks. Teele on laotud vabakujulised plaadid ja vabakujulise mustriga. 1.plaat 2.paigaldussegu 3.betoon 4.killustik Maja tagune tee on tehtud puitkattest mis on immutatud ja püsib 20-30 aastat materjaliks on kasutatud hööveldatud materjali. Sellise põranda talad võivad olla 5x10 cm või 5 x 15 cm immutatud serviti plankudest , mis toetuvad kivipostide peale ja on õhus
Õitseb mai lõpul ja juunis. Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist. Kasvukoha nõuded: päikesepaistelised kuni poolvarjulised kohad ja parasniisked viljakad mullad. Väga vähenõudlik pinnase suhtes on villane lodjapuu, kasvades hästi ka kehvadel kuivadel muldadel. Kasutamine haljastuses: üksiku efektitaimena koduaedadesse, suurematel haljasaladel rühmadena, vabakujulised või pügatavad hekid. Joonis 87. Harilik lodjapuu (http://www.hodnik.com/catalog/popup_image.php?pID=3038) Joonis 87. Harilik lodjapuu Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.htm. 24.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=160&art=119. 24.09.2013. 3.12 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) (joon. 89, joon.90)
Õied või õisikud: Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, tiibviljad Õitsemine: mai Liigi eritunnused: vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik Kasvukoha nõuded: Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust Kasutamine haljastuses: vabakujulised kui ka pügatud hekiks, sobib avalikele haljasaladele Joonis 92. Ginnala vaher (http://www.aiamarket.ee/media/catalog/product/cache/1/image/5e06319eda06f020e43594a9c23 0972d/g/u/gunnala_vaher_1/myshop-Ginnala_vaher_120-180cm-31.jpg; http://seemnemaailm.ee/userfiles/Acer%20ginnala.jpg) 96 Joonis 93. Ginnala vaher 97 Hõbepuu (Elaeagnus)
Õitseb mai lõpul ja juunis Liigi eritunnused: majad on toiduks paljudele lindudele. Viljad on dekoratiivsed punased. Lodjapuud taluvad hästi linnade saastunud õhku ja pügamist. Kasvukoha nõuded: Kasvab salu- ja lodumetsades, puisniitudel, harvem laanemetsas. Täiesti külmakindel, talub hästi varju ja eelistab viljakaid ning niiskemaid muldi. Talub hästi ka linna gaase ja tahma. Kasutamine haljastuses: üksiku efektitaimena koduaedadesse, suurematel haljasaladel rühmadena, vabakujulised või pügatavad hekid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_lodjapuu.html http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/harilik-lodjapuu- roseum/?category=147&panel=2 3.12 Sarapuu (Corylus) Konkreetne liik: harilik sarapuu (Corylus avellana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas.
Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis. Vili kaksiktiibvili, seemne kohalt paksenenud, koos tiivaga 2-3cm. Puitu kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses, lumetõrje- ja vabakujulised hekid. Tatari vaher: Acer tataricum Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Eestisse sissetoodud, rohkesti kultuuris. Kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus 10m. Põua- ja külmakindel, talub varju ja pügamist. Lehed nõrga kolme hõlmaga, rohelised, kahelisaagja servaga, nõrgalt südaja alusega. Õied rohekad sarikpöörised, healõhnalised, õitseb juunis. Punakad tiibviljad. Puidust valmistatakse muusikariistu ja mööblit. Kasutatakse haljastuses.
a On väidetud, et aednik Humphrey Repton muutis inglise aia taas "normaalseks". Tema käsitluses olid aed ja maastikupilt kaks eri asja. Mõiste the gardenesque: aed inimese elupaigana on kujundatud kunstiliste reeglite järgi, ometi ei tohi see välja paista. Reptoni aias puudusid kunstlikud mäed jne. Hoonest kaugemad osad kujundas ta Kenti stiilis: niidud, muruväljakud, puuderühmad, valgus ja vari, vabakujulised teed. Hoonete lähiümbruses kasutas aga regulaaraia jooni, kuid mitte nii rangelt kui Le Nôtre seda tegi. Reptoni eelkäijad kasutavad vaid aasalilli, aga tema lähenes kekpunktile spiraali mööda, tõi tagasi lillepeenrad hoonete lähedale. Repton tõi aialikkuse ka parki tagasi, kasutas seal võõrliike jne, tõi lillede ilu esile varjatult; uuris värviteooriat, valgust/varju, maakoha uurimise metoodikat, orienteeritust ilmakaarte suhtes ning puuliikide kasutamist pargimaastikus
annaabi.ee 
