sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõistetav staatus. Seega on ka arvamused lahknevad ühed peavad vabakslastuid ühte sotsiaalsesse gruppi kuuluvateks, teised näevad aga selle lõhenemist
proletaaride e. varatute linnaelanike hulk. Eriti palju oli neid keisririigi pealinnas Roomas. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Juba vabariigi lõpuperioodil hakati proletaaridele riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai selle korraldamisest Rooma linnavõimude üks tähtsaimaid ülesandeid. Vabakslastud olid end kas vabaksostnud või vabakslastud orjad. Vabakslastud said kohe rooma kodanikeks, kuid jäid tavaliselt kliendina oma isandaga seotuks. Mõnedest vabakslastutest said väga mõjukad ja rikkad inimesed, mõned jõudsid isegi keisri usaldusalusteks. Orjad täitsid Rooma ühiskonnas väga tähtsat rolli, kuna Rooma oli väga orjanduslik ühiskond. Orjad ollid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orje kasutati peaaegu kõigis elauvaldkondades: nad töötasid käsitööliste kodades, latifundiumides ja kaevandustes. Ka majateenijad olid valdavalt orjad
Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid. Nad oli alistatud rahvad ning sellega nad ei kaotanud oma vabadust, vaid kaotasid igasuguse poliitilise eksitentsi. Smith, William. A Dictionary of Greek and Roman Antiquities. 1875, lk 388. alienus, a, um võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli subiectus, i m. subjekt 49
21 Rikka roomlase elamus oli mööblit üldiselt vähe. Jõukust ei rõhutatud mitte esemete hulga, vaid väärtusega. Kuna roomlane veetis suurema osa ajast poollamades, siis otsustati erilist tähelepanu lamamisasemetele. Kõrgelt hinnati kalleid lauaplaate, mida mõnel rahamehel oli sadade kaupa. Vastavalt sündmusele asetati lauajalgadele eri lauaplaat.22 Kokkuvõttes võib öelda, et Rooma ühiskonnas ümbritses tegelikult iga „suurt” arvukas juhtimiskeskus, mis koosnes orjadest, vabakslastutest ja klientidest, kel oli eriharidus oma isanda teenimiseks: „Isanda mõistust asendas orjade tarkus.”23 19 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 197. 20 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 197. 21 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 197. 22 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 197. 23 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 62
ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos. Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi). Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask-
laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest, kaupmeestest, arstidest, pagaritest, juristidest jne. Jutustan nende igapäevasest elust ja kommetest ning ametitest ja tegevusaladest. Siinkohal tuleb mainida, et elukutsed jagunesid küll madalateks (nt käsitöölised, näitlejad, oksjonipidajad) ning kõrgeteks (nt põllumehed, arstid, ehitusmeistrid), kuid juba tol ajal ei olnud töö õilsus sissetuleku suuruse määraja (Tiidus 1997).
muretseda ratsahobuste ja teenida ratsaväes. Lihtrahvas- moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid , siis kasvasid ka proletaaride ehk varatute hulk. Eriti palju oli neid roomas. Orjad ja vabakslastud: Roomas oli orjanduslik ühiskond Töötasid rikaste majapidamiste teenijatena ja koduabilistena. Omanik võis orjadega teha mida ise tahtsid Sageli lasti orje ka vabaks Mõni ori, kes sai raha teenida, võis enda ka vabaks osta Vabakslastutest said kohe Rooma kodanikud Perekond ja naiste positsioon Kogu võim peres kuulus isale. Vabariigi ajal oli isal õigus ka pereliikmeid surma mõista Naistel polnud poliitilisi õigusi Kui peretütar abiellus pärast murdeiga, siis ta läks isa käe alt abikaasa eestkoste alla võisid ka lahutada ja iseseisvateks saada. Keisririigi ajal said nii mitmestki naisest avalikult tuntud inimene, sest siis oli omavoli vabam Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite veriseid vaatemänge
annaabi.ee 
