energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms.
Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. ÕHURÕHK on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. ÜLIJUHTIVUS on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. SISEENERGIA on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: RADIOAKTIIVSUS ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. PURUNEMINE on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule). Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine
mehhaaniliseks energiaks. Aja möödudes mõistsid teadlased, et need samad termodünaamika seadused on rakendatavad kõikjal, alates töötavatest diiselmootoritest kuni bioloogiliste protsessideni elusorganismides. Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult (1) makroskoopiliste ainehulkadega (sest temperatuur ja muud termodünaamilised suurused on defineeritavad vaid suure arvu vabadusastmetega süsteemide jaoks) ja (2) ainult tasakaaluliste olekutega (ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada). Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia,soojusmahtuvus jne). Füüsikalist keha või kehade kogumit, mis on piiritletud reaalse või kujuteldava piirpinnaga, nimetatakse termodünaamiliseks süsteemiks ja selle süsteemi oleku muutumist
tasakaaluliseks protsessiks. · Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. · Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult makroskoopiliste ainehulkadega ja ainult tasakaaluliste olekutega ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada. · 10. Siseenergia, töö ja soojus. · Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · molekulide soojusliikumise kineetiline energia; · molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · tuumaenergia. · Ideaalse gaasi siseenergia: , kus on moolide arv. Ülekantav soojushulk , kus süsteemi soojusmahtuvus C sõltub selle omadustest ja protsessi iseloomust. Klassikalise soojusmahtuvuse teooria järgi ei sõltu moolsoojused temperatuurist ning ideaalse gaasi korral näiteks . Rõhujõudude töö . · 11
siis determinatsioon d näitab, missugune osa ühe juhusliku suuruse dispersioonist on tingitud teise juhusliku suuruse mõjust. Kui X ja Y on korreleerimatud, siis hinnangu r väärtus peaks olema nullilähedane. X ja Y korreleerimatuse kontrollimine viib järgmise hüpoteesipaari kontrollile: H 0: p=0, H1: p ei võrdu 0. Nullhüpoteesi kontrolliks kasutatakse korrelatsiooni hinnangu põhjal lleitud statistikut t, mis x ja y normaaljaotuse korral on f=N-2 vabadusastmetega t- jaotusega. Seega, kui valitud olulisuse nivoo alfa juures kriitiline väärtus on suurem kui leitud t, võtakse nullhüpotees vastu. Kasutatakse ka Fisheri teisendust: korreleerimatuse nullhüpoteesi kontrolliks arvutatakse z-statistik, mis on jaotunud normeeritud normaaljaotusega N(0,1). Lineaarne ühefaktoriline regressioonimudel. Mudeli leidmiseks vajalike katsetulemustena on vaja paarisvalimit, mis koosneb katse tulemusel saadud paarisvaatlustest
determinatsioon d näitab, missugune osa ühe juhusliku suuruse dispersioonist on tingitud teise juhusliku suuruse mõjust. Kui X ja Y on korreleerimatud, siis hinnangu r väärtus peaks olema nullilähedane. X ja Y korreleerimatuse kontrollimine viib järgmise hüpoteesipaari kontrollile: H0: p=0, H1: p ei võrdu 0. Nullhüpoteesi kontrolliks kasutatakse korrelatsiooni hinnangu põhjal lleitud statistikut t, mis x ja y normaaljaotuse korral on f=N-2 vabadusastmetega t-jaotusega. Seega, kui valitud olulisuse nivoo juures kriitiline väärtus on suurem kui leitud t, võtakse nullhüpotees vastu. Kasutatakse ka Fisheri teisendust: korreleerimatuse nullhüpoteesi kontrolliks arvutatakse z-statistik, mis on jaotunud normeeritud normaaljaotusega N(0,1). Lineaarne ühefaktoriline regressioonimudel. Mudeli leidmiseks vajalike katsetulemustena on vaja paarisvalimit, mis koosneb katse tulemusel saadud paarisvaatlustest
1) Isotermiline- on isoprotssess, mis toimub jääval temperatuuril. T=const 2)Isohoorilne- jääval ruumalal ja jääval gaasil toimuv isoprotsess(gaasi ruumala ei muutu). V=const 3)Isobaariline- isoprotsess mis toimub jääval rõhul. p=const 12 13. TERMODÜNAAMIKA 1.SEADUS 1. Termodünaamilise süsteemi siseenergia Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. 2 Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda
Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.
vastuoluliste tingimuste arvestamist. Keerukate optimiseerimisülesannete lahendamiseks jaotatakse loogiline süntees kahte etappi: Tehnoloogiast sõltumatu süntees- opereerib vaid loogiliste mudelitega, ei seosta neid loogiliste väravatega (sisndite ja väljunditega) Tehnoloogiast sõltuv süntees- loob optimaalsed ühendused "Boolean network" võib sisaldada loogiliste väravate asemel funktsionaalseid sõlmi, mis on üldisem kirjeldus ja suuremate vabadusastmetega. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 152 instituut. 76 FPGA-de loogiline implementatsioon (Loogiline süntees) Boolean network Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 153 instituut. FPGA-de loogiline implementatsioon
leiab). Seega sündmuse esinemise juhuslikkuse tõenäosus on võrdne tema suhtelise sagedusega (kui 30 % on siniseid silmi, siis tõenäosus, et juhuslikult valitud inimesel on silmad sinised, on 0,3). t-testi puhul saame kindlaks teha teat. kriitilise väärtuse saavutamise tõenäosused selliselt, et vaatame valimjaotuste tabelit t- statistiku kohta (Table C-5, Critical values of t) t kriitilised väärtused on seotud vabadusastmetega (degree of freedom) ja olulisuse nivooga (level of significance) (viimane viitabki tõenäosusele, millega me saaksime antud t väärtuse juhuslikult. Vabadusastmed viitavad vaatluste arvule, mis on vabad varieeruma. t-testi puhul on see (n-1), meie näites: df= 16-1 =15.) Tabelist tuleb valida arv, mis on lähim meie empiirilisele t väärtusele ja ei ületa seda !!
annaabi.ee 
