loodust nautima tulnud inimestele, sest rada 1 on tõesti liiga kitsas ning kivine selle jaoks. Vajalikud jalanõud sõlutvad aastaajast, kuival perioodil piisab mugavatest matkajalanõudest, vihmasel perioodil on vajalikud veekindlad jalanõud. Rada on kõige huvitavam suvisel ajal, mil on näha sealset liigirikkust. Sügisel leidub metsa all palju seeni ning ajalooga võib tutvuda igal aastaajal. Rada on peamiselt vaid metsavaheline, läbib, vaatluspunktides on näha kas niiduala või vaated astangule, kuid nende juurest keerab rada kohe siiski metsa tagasi. Rada on tähistatud teeviitade ning puudele tehtud märgistega (Joonis 6). Raja skeemi ning asukohta näitav teabetahvel on vaid raja alguses ning keskusehoones. Raja alguses keskuse juures on üks kuivkäimla, ka prügikastid ning pingid koos lauaga asuvad samuti seal. Parkla juures on ka RMK lõkkekoht. Joonis 6. Rada märgistavad viidad ning märgistused puudel
põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs ruumiline interpoleerimine- mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri puhul) aluseks eeldus, et näitaja muutub sujuvalt. lähikonna arvestamine- iga paiga ümber on lähikond, mis seda paika mõjutab. selle alusel valitakse teeninduspunkt (nt kooli paigutus, et lapsed sinna tuleks, ranna riietuskabiini paigutustihedus, et oleks mugav jne) lühima tee leidmine- nt ajaliselt lühem (ligipääsetavuse/mugavuse kaart), odavus
prügikastid. 3 Raja ja selle taristu seisund ja korrashoid. Piknikulauad, varjualused, kuivkäimlad ja lõkkekohad on korras. Kohati võib piknikukohtade ümber olla prügi. Tulbad kuhu külge on kinnitatud teabetekstid on kohati jalalt mädanema hakanud, kuid need püsivad kindlalt. Osasid tulpi on ka uuendatud. Raja Tartu maantee poolsesse külge on pandud uued viidad ja uus rajaskeemiga infotahvel. Kuidas on näha vaatluspunktides nimetatud objektid ja liigid. Teabe sisu ja selle tase. Enamus vaatluspunktides olid kirjeldatud liigid või objektid kohe näha. Teabepunktid mis räägivad ajaloost olid kohati lihtsalt informatiivsed, kuna objekti enam pole. Näiteks „kuninga pärn“ ja „Kerikmägi“ Tebaepunktide tekst on lühike ja sisutihe, kuid lihtsalt loetav. Teabetekstid on kinnitatud tulpadele nagu näha allpool asuval joonisel 1 ja teksti näide on toodud joonisel 2. Pildid ei ole tehtud samast punktist.
väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009). Kokku hinnati 2011. aasta metsaseire käigus I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire proovitükkidel 2725 vaatluspuu tervislikku seisundit. Tulemustena selgus, et okaspuuliikide seisund on olnud stabiilselt rahuldaval tasemel ning lehtpuuliikide seisund hea. Sademete vee aasta keskmine pH oli enamasti 5–6 vahel. Sademete veest analüüsitud keemiliste elementide ja ühendite sisaldus oli üldiselt madal. Metsa mullavee proovides oli pH erinevail kuudel enamasti vahemikus 3,6–6,6. Mullavees lahustunud toiteelementide ja
tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed. Lämmastikuühendid satuvad atmosfääri põllumajandustootmise kõrvalproduktina ja nitraatioon moodustub atmosfääri alumistes kihtides õhulämmastiku (N2) ja osooni (O3) ühinemisel. Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,42,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda.
– Suure valimi korral ei tekita jääkide jaotuse kõrvalekaldumine normaaljaotusest probleeme. • Väikeste valimite korral teststatistikute jaotus võib erineda standardsest jaotusest, millest leitakse kriitilised väärtused ja olulisuse tõenäosus => testimise tulemused võivad olla valed. – Väikese valimi korral omab jääkide normaaljaotus tähtsust. 61. Mis on erind? Erind (outlier) on sõltuva tunnuse suhtes, suure jäägiga. ● Nendes vaatluspunktides on probleem mudeli kehtivusega. ● Avastamiseks uurida jääkide diagramme. ● Kasutada standardiseeritud jääkide arvutamist 62. Mis on omapärane vaatlus? Omapärane vaatlus (leverage): ühel või mitmel sõltumatul tunnusel ekstreemne väärtus. ● Võivad oluliselt mõjutada regressioonanalüüsi tulemust ● Kindlasti tuleb andmestikust välja jätta, kui ilmneb, et on tehtud mõõtmisvigu või registreerimisvigu (valesti andmebaasi kantud) 63
lokaalsetest tingimustest ja sademete iseloomust. 1. Aritmeetiline keskmine- see on kõige lihtsam meetod mingi maa-ala keskmise sademete hulga leidmiseks. Seda meetodit kasutatakse siis kui sademete varieeruvus on väike, seirejaamad asuvad ühtlaselt ja kõrguste vahed on väikesed. P - on keskmine sademete hulk (aritmeetiline keskmine) pi - on sademete hulk maa-ala vaatluspunktides n - on sademete vaatlusjaamade arv. 2. A.Thiesseni meetod –kasutatakse sademete keskmise hulga arvutamiseks mingis vesikonnas kaalutud keskmise meetodil. Vesikond jagatakse osadeks - iga sademete vaatluspunkti piirkonda kuulub osa vesikonnast. Selle osa vesikonna pindala moodustub seirejaama kaalu, millega tuleb korrutada antud mõõtekohas mõõdetud sademete hulgad. Summeerides korrutised ja jagades saadud summa kogu
liikuvad vaatlejad (x) (x) (x) (x) (x) (x) (x) Otsesed vaatlejad vaatlused statsionaarsetes x x x x x x vaatluspunktides automaatsed x x x x x x kaamerad Otsesed meetodid Kaudsed kiirkaadritega
annaabi.ee 
