Arenguline perspektiiv- IMIK Empaatilline distress- hakkab nutma, kui eakaaslane nutab, ei hakka nutma kui vanem laps nutab. SAGEDUS. Erinevad liigid maimikul: Empaatilline hoolitsus Jagamine Kaitse Aitamine (instrumentaalne, kaudne) Verbaalne sümpaatia Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Mittetahtlik/ tahtlik empaatiline distress ja sümpaatiline distress Prosotsiaalne käitumine kainikueas Vaatluslik õppimine: praktiseerimine 4-7a spontaalse käitumisliigid kodus: abistamine, hoolitsemine, jagamine, afektsioon, kaitsmine Prosotsiaalse käitumise sagedus suureneb 2-4 aastani Lapsed hakkavad vanuse kasvades adekvaatsemalt eemotsioonide põhjusi defineerima:39-48k on 69-72% /// 62-74k on 83% Negatiivsete emotsioonide põhjusi 85% võrreldes positiivsetega 64% (see loob aluse perspektiivi võtmisele)
seda eriti käitumiste modifikatsioonides. Näited Levinuim näide on televisioonireklaamid, mis panevad meid uskuma, et juues teatud jooki või kasutades teatud shampooni muutume me populaarseks ja võidame atraktiivsete inimeste imetluse. Kuna siin on kaasatud nii tähelepanu kui ka motivatsioon, siis selle tulemusena me võimegi reklaamis näidatud käitumise omaks võtta ja neid tooteid osta. Printsiibid 1.Vaatluslik õppimine seisneb kõigepealt modelleeritud käitumise harjutamises sümboolselt ning seejärel juba avalikult etendamises. 2.Tõenäolisemalt võtab inimene modelleeritud käitumise omaks siis, kui sellega kaasneb lõpptulemus, mida ta hindab ja väärtustab. 3. Tõenäolisemalt võtab inimene modelleeritud käitumise omaks ka siis, kui jälgitav on sarnane jälgijaga, ta on imetletud ning käitumisel on funktsionaalne väärtus.
1.2. Personali töine arendamine Personali töine arendamine on töötajate arendamine tegeliku tööprotsessi kaudu. Personali töine arendamine tõstab töötaja kompetentsust tööülesannete täitmise käigus või sellega vahetult seotud tegevuste abil ja võib oma iseloomult olla kas indiviidi või rühmapõhine. (Tamberg 2001, 83) Personali töise arendamise meetodid on töörotatsioon, vestibüüli treening, komitee või töögrupi treening, treening töökohal ja vaatluslik arendamine. Töörotatsioon on arendamise meetod, mis tavaliselt tähendab kogenematu töötaja suunamist otse töökohale ilma igasuguse väljaõppeta ning tema edasi suunamist kohe, kui töölõik on selgeks saanud järgmisele töölõigule jne. Töörotatsioon tähendab ka töökohasisest liikumist, kus kogenud töötajad liiguvad erinevate tööde vahel, et vältida liigse rutiini tekkimist. Selle meetodi
2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal Mõistuse tasand, lähtub reaalsuseprintsiibist, impulsside kontroll arvestades Superego reeglitega. biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud;
Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult)
Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist. Õppimine )oper tingitus) toimub iga pereliikme vahel loomulikus keskkonnas pere liikmel õpetavad ja kinnitavad laste kasvatamisel teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on
kirjaliku keele korpus suulise keele korpus erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kui on mitmekeelne korpus, siis on tõlked panud vastavusse (mis on mille tõlge) Korpusuuring on olemuslikult vaatluslik uurimus (observation). Ei saa muuta jälgid järeldused Semantiliste tunnuste märgendamine. Kelle intuitsioon kasutamine seda. Lubatakse enda intuitsiooni põhjal järeldusi teha, kui on väga suured andmemahud mida suurte numbritega teha. Ideaalis on korpusuuring puhas kasutuspõhine lähenemine Korpusuuringus materjali semantiline märgendamine otsustus on võrdlusprotsess oma intuitsiooniga? Korpusuuringute tulemuste mudeldamine (juhuslikud metsad jm)
annaabi.ee 
