põhjusi. Dünaamika uurib liikumise tekkimise põhjusi ja seda, kuidas keha liikumine muutub teiste kehade mõjul. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Kulgliikumine on selline liikumine, mille korral kõik keha punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et valides erinevad taustkehi võib keha ühel ja samal vaatlushetkel paigal või liikuda. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena
kõnealgatusnõuete saabumise tõenäosused intervalli t kestel loendustulemuste hajumisindeks 13. Punktprotsessi omadused. Punktprotsessi omadusteks on: statsionaarsus kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu vaatlusvahemiku alghetkest. sõltumatus järgmiste kõnealgatusnõude saabumise tõenäosus on sõltumatu eelmistest saabunud kõnealgatusnõuetest. regulaarsus antud vaatlushetkel rohkem kui ühe sündmuse esinemise tõenäosus on null. 14. Little' teoreem. Seostab omavahel teenindussüsteemi parameetreid. L=*W , kus L keskmine aktiivsete klientide arv süsteemis, klientide saabumise keskmine sagedus, W keskmine teeninduskestus. Teoreem järeldab, et: järjekorra keskmine pikkus on võrdeline kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise ooteaja korrutisega.
Indikatiivis e kindlas kõneviisis on verbil neli ajavormi: olevik e preesens, lihtminevik e imperfekt, täisminevik e perfekt, enneminevik e pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik e preteeritum. Käskivas kõneviisis aga ainult üks aeg – olevik. Verbi ajavormi tähendus seisneb sündmuse ja kõnehetke seostamises vaatlus-hetkega. 1) Preesens e olevik märgib sündmuse toimumist kõnehetke suhtes mitteminevikulisel vaatlushetkel, kusjuures sündmushetk võib olla kõnehetkega samaaegne, nt Ta kirjutab kirja; sündmushetk võib järgneda kõnehetkele, st et tegevus toimub tulevikus, nt Ta kirjutab homme kirja. Olevikul on säilinud mõningaid ajaloolisi tunnuseid: -b (ainsuse 3. p. lõpus), -va/d (mitmuse 3. p. lõpus), -kse (umbisikulises tegumoes), -v (oleviku kesksõna tunnuses). 2) Imperfekt e lihtminevik on üheplaaniline aeg (puudub seos olevikuga), mis märgib sündmuse
mittelineaarsed süsteemid; 3. Aegpidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid; 4. Parameetridstatsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas), mittestatsionaarsed süsteemid (parameetrid muutuvad ajas); 5. Sisendite ja väljundite arvühemõõtmelised (üks sisend ja üks väljund), mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist). Mudel on abstraktsioon, mis võimaldab jätta kõrvale vaatlushetkel ebaolulised detailid ning keskenduda olulisele. See on niisiis teatava süsteemi (piiritletud objektide ja nendevaheliste reeglite kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Joonis 2 Süsteemi sisendid ja väljundid, juhtimine/tagasiside 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Mudelil võib olla esitatud vabas vormis kirjeldusena, struktureeritud tekstina,
enneminevik sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (st tegu on mineviku minevikuga) üldminevik tegevus eelneb vaatlus- või kõnehetkele, eristamata vaatlushetke ja kõnehetke täpsemaid suhteid Morfoloogilised kategooriad Ajakategooria liikmeid teistes keeltes: tulevik sündmushetk järgneb vaatlushetkele lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks
mittereaalseks), o kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (otsene või kaudne teatelaad), o suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega). • Eesti keeles on viis kõneviisi: o kindel kõneviis ehk indikatiiv - nii sisult kui ka vormilt markeerimata; o tingiv kõneviis ehk konditsionaal - märgib sündmuste mittereaalsust vaatlushetkel, kõneleja peab tegevust ebareaalseks; o käskiv kõneviis ehk imperatiiv – väljendab käsku; o kaudne kõneviis ehk kvotatiiv - väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet; o möönev kõneviis ehk jussiiv - arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele; harilikult väljendab
Sõnade kadumist keelest on väga vähe uuritud. Sõnu peetakse keelest taandunuks, kui üldkeele sõnaraamatud neid enam ei esita. Nt porikuu oktoobri tähenduses (Rooma kalendrinimed tunginud kogu Euroopa kultuuri, oma vanad nimed taandunud); kõhnret `paharet, vanakuri' (puudub ÕS06-s) Vananenud sõnade hulgas tehakse traditsiooniliselt vahet historismide ja arhaismide vahel. Historismid tähistavad denotaate, mida tänapäevasel vaatlushetkel enam olemas ei ole (võivad küll esineda nt muuseumieksponaatidena), nt vart 'ühest puust rehepeksuvahend', koot 'endisaegne rehepeksuriist', ruhi 'küna; puutüvest õõnestatud lootsik'. Historisme kasutatakse siis, kui viidatakse ajaloolistele denotaatidele. Arhaismid on sõnad, mille denotaadi tähistamiseks on olemas uued tähistusvõimalused. Nt hüüs 'varandus', viss 'kindel', uur `kell', trotuaar `kõnnitee'. 15. Laenude liigid. Võõrsõnu eristatakse tavaliselt laensõnadest
· Aeg pidevaja vs diskreetaja süsteemid. · Parameetrid statsionaarsed vs portatiivsed süsteemid. · Sisendite ja väljundite arv ühemõõtmelised vs mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist). · Teatava süsteemi (elementide ja nendevaheliste seoste kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Vaatlushetkel jäetakse kõrvale ebaolulised detailid, n-ö idealiseeritud kirjeldus. · Joonis: 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Omadused: o saab luua erinevatest valdkondadest, erinevatel eesmärkidel. o saab luua kirjeldusena, ideena, tekstina, valemitena, joonistena, objektidena (koopia vmt). o võib olla eeltööks suuremale mudelile (süsteemi loomise protsessis). Esitlusviisid:
annaabi.ee 
