· Lehele kirjutatakse teema v. probleemi nimetus ning ümbritsetakse see kas ovaali, ringi v. nelinurgaga. · Piiritletud kujundist tõmmatakse välja jooned, mis kujutavad edasise teemaarenduse suundi v. alaprobleeme. · Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad. · Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed, faktid jms). · Paberi kasutamata ossa kirjutage uitmõtteid, küsimusi jne. NB! Kasutage lühendeid ja sümboleid! Kui probleemi kallal töötab mitu inimest on soovitav kasutada erinevaid värve, et hiljem saaks igaühe mõtte identifitseerida.
töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadus (Normative economics) Normatiivse analüüsi eesmärk on anda hinnang alternatiivsetele
juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida. · Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika, hingamiskiiruse, kehahoiaku ja käte ning jalgade liigutuste abil. Näiteks kui laps on lõõgastunud ja enesega rahul, on ta käed avatult keha kõrval, sõrmed väljasirutatud. Kuid kui ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane. Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt zestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta)
Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab
Tarbija hinnavaru ehk tarbija ülejääk- lisanduva kasulikkuse ja makstava hinnavahe. Ettevõte- on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüvesid ning pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: vara, hoone, materjalid. Ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. Eristatakse lühiperioodi otsuseid, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon. Samakulujoone võrrand- maksimaalselt võimalikud kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile
pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne. Kõik tootmistegurid (sealhulgas ka tooraine ja materjal) on vajalikul hulgal saadaval. Tootmisvõimsus määratakse reaalkapitali alusel. Ettevõte esineb jagamatu allüksusena, siseseid otsustusprotsesse ei vaadelda.
Seetõttu defineeritakse firmateoorias ettevõtte tegevuse eesmärgina kasumi, s.t. teatud perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine Alameesmärgiks võib olla kulu minimeerimine mingi kindla toodanguhulga valmistamiseks fikseeritud tingimustes. Ettevõtte tegevust vaadeldakse fikseeritud pikkusega perioodil (päev, nädal, kuu jne.). Seejuures eristatakse lühiperioodi otsustusi, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, ja pika perioodi otsustusi, mis on suunatud tulevikku. Lühiperiood defineeritakse mikroökonoomikas ajavahemikuna, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Hetkelisel perioodil (momentary run) ei suuda firma suurendada tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning ettevõte ei suuda nii kiiresti suurenenud nõudlust rahuldada.
küsimustele: · kas loomulik või kunstlik situatsioon ideaalne on teha vaatlusi loomulikes tingimustes, sest tulemused on kõige usaldusväärsemad. Paljudel juhtudel ei saa seda aga teha sündmuste aeglase toimumine või eriliste tingimuste tõttu. · kas avalik või varjatud vaatlus vaatlusega kaasnevatest eetilistest aspektidest on enamvaieldav varjatud vaatluse kasutamine. Kas on vaja vaatlusalust teavitada, et teda jälgitakse? · kas kindla või vaba struktuuriga esimesel juhul on uurijal eelnevalt vormistatud vaatlusprotokoll, milles ta fikseerib vajalikud ilmingud (sama teeb ka programmeeritud vaatlusseade). Vaba struktuuriga vaatlusel fikseerib uurija protokolli kõik need ilmingud, mis tema arvates võiks olla informatiivsed uuringu eesmärgist lähtuvalt
Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline. Kui kood on fikseeritud, siis ei saa see näiteks kuidagi muutuda, aga keel ju muutub, nagu paljud ilmselt nõustuvad. Raske on kujutleda keele algset tekkimist selgesõnalise kokkuleppe teel, samuti ei suuda see mudel seletada keelealaseid eriarvamusi pädevate emakeelekõnelejate vahel ega neile lahendusi pakkuda. Olukorras, kus olemasolev teooria oma põhiosas sobib, kuid vaatlusalust nähtust tervikuna ära seletada ei suuda, on sellest järelduva ebakindlusega toimetulemiseks peamiselt kolm võimalust. Sissejuhatus 9 Uurimisobjekti osad, mida teooria seletada ei suuda, võib vaatluse alt välja jätta, võib lubada kirjelduse servade ähmasust, võib aga ka soovida siiski kogu nähtuse kirjeldamist ühe teooriaga – viimasel juhul tuleb leppida olemasoleva teooria sobimatusega ning otsida paremat.
annaabi.ee 
