MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele) Õlivärvid (tahvelmaal, lõuenditele) Temperavärvid (tahvelmaal) SÜMBOLISM · Kasutati sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid nii vaataja kui kunstnik · Iga objekt oli läbimõeldud ja omas pildil kindlat tähendust antud ajas KUNSTILINE LAHENDUS · Kompositsioon e
30. Milline on publiku roll teatris? Kuida s see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb? Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31
30.Milline on publiku roll teatris? Kuidas see erinevate teatrikonventsioonide puhul erineb? Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms
Rahulolu saavutamiseks sooritatakse meelistegevust järjest pikeneva ajaperioodi vältel. Korduvad ebaõnnestunud katsed konkreetse tegevuse vähendamisel või piiramisel. Võõrutusnähud. Selle tõttu kannatavad teised eluvaldkonnad. Valetatakse arstile, perele jne. Tegevust kasutatakse igapäevaeluprobleemide, abituse, süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks. Sinine valgus Valguse spekter. Võib pidada nägemisväsimuse sümptomite põhjustakas, lisaks nõuab vaatajalt liigselt silmade konvergentsi ja akommodatsiooni (fokusseerimine) - Kuivsilmsuse põhjustaja. Tagajärjed: - 2/3 USA lastest veedab rohkemkui 2h arvutis/telefonis - Neil lastel kehvemad tulemused mälu,keele ja nuputamisülesannetes - Liikumise piiratus Nutisõltuvuse abi - Alternatiivsed tegevused - Kindlad ajalimiidid - Välised ’stopid’ - Prioriteedid - Kaasuvate probleemide ravi Väikelaste vaimse tervise toetamine
üldse eksisteerib. Sealjuures on varasem irooniliselt eneseteadlik lugeja-vaataja asendunud lihtsameelse, pidetu ja äreva tarbijaga. Kirby käsitlus ei ole siiski vastuolus vaatemängu-mõistega, vaid selles võib näha vaatemängu üht teisendust. Lisaks teatud esitamisviisile sisaldab vaatemäng ka tehnikaid, mis põimuvad kehaga. Vaatemäng on tähelepanu suunamise ja kontrollimise vahend, milles vaatajalt saadud tagasiside on alati mänginud keskset osa.[3] Enne Big Brotheri laadis sisse- või väljahääletamismänge monitooriti vaatajaid kaudsemate vahenditega, näiteks küsitluste ja vaatlustega. Osa interaktiivseid TV-seadmeid monitoorisid vahetult vaataja tähelepanu, registreerides silma liikumist ja vaataja käitumist; Lacani zargoonis: televiisor on meid alati vastu vaadanud.
silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op- kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju
kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanipäraselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajupsühholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu mõnede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra või siis joonte suuna silmapetteid, ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schröderi trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal näeb sisse- ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms
annaabi.ee 
