Vaakum- Sagedus Tootlikkus Võimsus Manomeeter Vaakummeeter Manomeeter meeter n (1/s) Q (m3/s) Ne (kW) (kgf*cm-2) mmHg Pa Pa 24,98 0,000325 0,15 0,4 60 39226,6 7999,3 24,98 0,000357 0,15 0,35 100 34323,275 13332,2 24,98 0,000204 0,15 0,2 175 19613,3 23331,4 24,98 0,000192 0,15 0,24 140 23535,96 18665,1 24,98 0,000363 0,15 0,39 40 38245,9 5332,9
Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20
2. KATSESEADME KIRJELDUS Töös kasutatav katseseade on esitatud joonisel 1.3, tööpõhimõtted on kirjeldatud punktis 1.3.1. Tsentrifugaalpump 16 on ühendatud elektrimootoriga 17, mille pöörlemissagedust saab reguleerida. Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste erinevus on 0,08 m. Pumba tootlikkus määratakse kulumõõtjaga 24 või mõõtes vedelikunivoo muutumist paagi 23 nivootoru 25 abil. 3.3. TÖÖKÄIK Töö teostamiseks on kindlasti vajalik: - mõõta vedelikunivoo paagis 1, - tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1. Pumba karakteristikute määramiseks:
Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba.
Radiatsioonpüromeetri termopatarei 1 - tööotsad 2 õhuke vilkplaat 3 metall-liistakud 4 vilgust rõngas 5 kaks liistakut Rõhumõõtmine 19. Üldmõisted rõhu mõõtmise alalt. Rõhu mõõtmise meetodid. Rõhumõõteriistade klassifikatsioon. 12 Rõhu mõõteriista nim manomeetriks (man). Abs rõhu mõõteriista nim baromeetriks. Alarõhku mõõdab vaakummeeter. Diferentsiaalmanomeeter mõõdab rõhkude vahet. Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba.
6. Kavitatsioonivaru Δh (m) – tööpiirkonnas lubatav vaakum 7.Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis või käigusagedus p / min või käiku / min ) 8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas kus ta ise on st manomeetri toru on veega täidetud 9. Rõhk pumba survetorus p= M+zm z m on kõrguste vahest põjustatud rõhk 10 Vaakum e. alarõhk (kohas kuhu on ühendatud vaakummeeter) Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade tootlikkus suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud :
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7
pumpamiseks tuleb pumba imikõrgus muuta negatiivseks st. pump tuleb paigutada pumbatava vedeliku nivoost allapoole . Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1. Ristlõige ,mis ühtib veevõtukoha vedeliku pinnaga. 2. Pumba sisemine imiava ristlõige. Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia erinevates
kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: 1 vaakumpump; 2 elektrimootor; 3 vaakumballoon; 4 vaakum- regulaator; 5 vaakummeeter; 6 vaakumtorustik; 7 lüpsiämber; 8 pulsaator; 9 kollektor; 10 nisakannud; 11 voolikud. Vaakumregulaatori ülesanne on reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 5.1.3. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS.
korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile
Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile
Analüüs näitas tiheduseks =0,71 kg/m3 . Leida metaani mass hoones. Lahendus: m= V = 0,71 · 120 = 85,2 kg . 3.Ülesanne: Vahtkustuti kesta hüdraulilisel katsetamisel näitas hüdraulilise pressi manomeeter rõhku p=2MPa (20kg/cm2). Leida absoluutne rõhk kestas kui atmoafääri rõhk baromeetri järgi patm = 740 mmHg = 0,098 MPa . Lahendus: pata = patü + patm ; pata = B + pman pata = (2+0,098)= 2,1 MPa 4.Ülesanne: Tuletõrje tsentrifugaalpumba vaakummeeter näitab hõrendust pvaak 600 mmHg. Milline on absoluutne rõhk kui atmosfääri rõhk baromeetri järgi on patm = 760 mmHg . Lahendus: pata = patm pvaak = 760-600 = 160 mmHg pata = 160 · 133 = 21,2 kPa . 2. IDEAALGAASI SEADUSED. 2.1. Termodünaamiline protsess. Termodünaamilist süsteemi mõjutava väliskeskkonna parameetrite muutumisel muutuvad ka
annaabi.ee 
