Siit tuleneb teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda? Skeptikud soovitasid loobuda konkreetsetest seisukohtadest ning omada ettevaatlikku tagasihoidlikkust ("epoche"). Kindlad hoiakud sisaldavad eneses paratamatult eksimusi, iseäranis igatsugu üldistused: tõeline otsus või hinnang millegi üle võib kehtida üksnes tõenäosena ja sedagi ainult subjektiivselt. Kahe vastastikkuse otsustuse vahel tuleks võtta vaagiv seisukoht. Tõde, kui niisugune, võib olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski. Parem seda siis mitte otsidagi. Kolmas küsimustering on juba otsesemalt eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Arusaadavalt saab targa inimese hoiak selle probleemi suhtes olla tagasihoidlikult eemale hoidev: ükskõikne, häirimatu (,,ataraxia"). Tuleb hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ("epoche", ,,peatus")
Asja vaatamine ilma väliste seosteta aitab välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed (näiteks on inimesed vähem egotsentrilised ja dogmaatilised). Kontseptuaalse argumendi järgi on huvitu (omakasupüüdmatu) ja pühendunult vaagiv hoiak moraalselt positiivselt laetud. 3. Feministlik kriitika väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustav objektiivsuse taotlus on külm ja maskuliinne. Feminiinne hoiak püüab vastandina objektiga samastuda ja on emotsionaalne lähenemine. 4. Esteetilise hoiaku hedoonilise õigustamise teooria järgi on objekti nautimise taotlus üheks esteetilise hoiaku tingimuseks. Usutakse, et kunstiteose üle mõtisklemine toob kaasa rahulolu ja heameelt. 5
(a)E-hoiak kui abivahend pealiskaudse või liigselt utilitaarse maailma- kogemise vastu. (b)E-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest pole lootust pääseda. Nt. lahkunud sõbra, tekitatud valuga toimetulek. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut „kuritarvitada“. Esteetiline hoiak - distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. 1) Konsekventsialane tõlgendus. Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed 2)Kontseptuaalne tõlgendus E-hoiaku eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu “huvitus” ja “erapooletus” 5. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika?
E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes)! "Thalese kaev", "Eksinud polaarlendur", "Bulloughi udu", "Valed" objektid: Vägistamine, Piinamine, Mõrvad. 7. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi! Moraalne õigustamine: E-hoiaku määratlused on sageli moraalselt laetud: ,,esteetiline hoiak (aesthetic attitude, sks äesthetische Einstellung) Distantseeritud ja huvituseta (omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak, mida on sageli peetud tarvilikuks kunstiteose esteetilise väärtuse mõistmisel" Simon Blackburn (2002: 119). NB! Siin "omakasupüüdmatus", "pühendunult vaagiv" on positiivne moraalne karakteristik! E-hoiaku moraalset rolli on võimalik kujutleda kahel viisil: 1) Konsekventsiaalne tõlgendus: Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed see teeb meist moraalselt paremad inimesed (Newman 1980 jt).
vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid sellega e-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed(samas on moraalne esteet); inimesed, kes hädas suudavad kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja võlakinga pitsitus takistab huvitut kogemist. 3. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada". Esteetiline hoiak distantseeritud ja huvituseta(omakasupüüdmatu), kuid pühendunult vaagiv hoiak. Võidakse ära kasutada omakasupüüdmatust. 4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. Positiivsed moraalsed karakteristikud: konsekventsialane(e-hoiaku sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed, e-hoiak teeb inimesest moraalselt parema inimese, Kohlbergi mõttes vähem egotsentrilised ja vähem dogmaatilise, ei pea olema otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused) ja kontseptuaalne(moraalse hindamise üheks tingimuseks on
Tuntud margid/brändid ja firmad on saanud turumajanduses elavate inimeste igapäevaelu loomulikuks osaks ning nende sõnavara harmooniliseks täienduseks. Alles arenenud margiteadvuse tekkimisel võib mõelda tõeliselt efektiivsele reklaamitegevusele. Kuna margiteadvus tähendab ühtlasi margi tuntust ja inimene kogemusi/vilumusi seoses margi tarbimisega ja tema omaduste tundmaõppimisega, siis järeldub siit, et margi kohta käiv üksikasjalik vaagiv teabeesitus ei pruugi kohustuslik olla. Madala osalusmääraga olukordades on vähearenenud tarbijapoolest margiteadvust omavate markide perspektiivid reklaamiedule väikesed enne tuleb tagada olukord, kus ka napp teave, mida inimene haarab lennult ka madala kaasatuse tingimustes, tuletaks talle meelde mingi kindla firma või margi. Margi tuntuse mõju on suurem madala osalusmääraga olukordades, võrreldes kõrge osalusmääraga olukordadega.
Loodusluules hingestatud ja kaunis pilt Eestile iseloomulikest maastikest ja looduses toimuvast aastaaegadel. 29.Eduard Vilde looming,eesti realistliku ja/või naturalistliku proosa tekkimine. Teisi realistliku proosa autoreid (E. Peterson-Särgava jt). Kirjanduses tõusis 1880. aastatel kesksele kohale proosa, varasema eriliste tunnusteta jutu asemel hakati viljelema jutustust, novelli, pandi alus romaanile. Süvenes ja sai valdavaks kaasaegseid aineid vaagiv realistlik käsitlusviis, kerkisid esile kriitilise hoiakuga teosed. Proosa arengut ja läbimurdu kindlustas eelkõige Eduard Vilde looming. Eduard Vilde (1865-1933) - Virumaal Pudivere mõisa kupja poeg, õppis Tallinnas saksakeelses alg- ja kreiskoolis, 17-aastasena kirjutas esimese jutustuse ,,Kurjal teel" 1883. aastal alustas ajakirjanikuna ,,Virulase" toimetuses, jätkas ,,Postimehes" ning Tallinna ja Riia ajalehtede juures, olles samal ajal viljakas ilukirjanduses.
annaabi.ee 
