Eestis oli silmapaistev relvseppade toodandg.eestis tegeldi pealmiselt vahetuskaubaga,kus siis kaup vahetati kauba vastu ümber.Eestlased elasid suitsutubades.13 saj alguses oli Eestis kokk umbes 45 kihelkonda ja need liitusid omaette maakondadeks,neid oli 8. Umbes 11.saj keskpaiku jäeti mitmed linnused maha ja loodi ringvalla-linnused.Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Muinasusund Usulistesse vaadetesse tõi muutusi kaasa tihe suhtlemine naaberhõimudega.Enim on uuritud kalmeid,mis on andnud teada matmiskommetest ja ettekujutusest surmajärgsest elust.Arvati et inimesed omavad peale füüsilise keha ka väge,selle abil sai ravida,loitse peale panna ja ka nõiduda,selliseid isikuid nim tarkadeks.Inimesed jõid ja sõid loomade verd lootes saada nende väge saada endile.Eestlased uskusid et inimese hind suudab ringi rännata aga peale surma hing lahkub oma nö uudekodusse
Finantside vähesus sundis appi kutsuma välisriike. 1 Majanduslikud raskused tõid endaga kaasa streigiliikumise, tööpuuduse ja talurahva rahulolematuse kasvu. Talupoegade relvastatud väljaastumised lakkasid alles 1951. aastal. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises, siiski suhtusid paljud tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja pidasid tema lähenemist pahempoolsetele režiimidele kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru kokku tõsiste siseprobleemidega. J. Nehru majanduse edendamise eesmärgiks oli majanduse industrialiseerimine. Keskvalitsus seadis oma prioriteediks riikliku rasketööstuse edendamise, seda peamiselt välisriikide abil
lapsehäälel, kui nad kuulutavad juba ette eelseisvat sihiteadlikku lendu. Puskini esimestes katsetustes on üllatavad kolm iseärasust: loomingulise andekuse ebatavaliselt varajane ärkamine, haruldaselt mitmekesiseid zanrid, milles "lapsest poeet" oma jõudu proovis, ja tema esimeste katsetuste kindlus ning küpsus. Peagi ilmus veel üks joon, mis määras Puskini poeesia kogu edasise arengu: kõrvalekaldumatu kiindumus ajastu eesrindlikesse vaadetesse ja juhtivatesse poliitilistesse ideedesse. Selleni jõudis Puskin juba poisikesepõlves. Puskinile õppeasutuse valimise küsimuses jõuti selgusele võrdlemisi hilja, kui tulevane poeet juba kolmeteistkümnendat eluaastat käis. Avati just Tsarskoe Selo lütseum. Kuu-pooleteist pärast lütseumi asutamise teate avaldamist esitas Sergei Lvovits vastava palvekirja haridusministrile ning sai peagi vastuse, et tema poeg on lubatud sisseastumiseksamitele. Eksamid tegi
K. Gandhi. India sotsioloogide arvestuste kohaselt oli igas suuremas India rahvas 200-300 nn. kastigruppi ehk -kobarat ja üle 2000 endogaamse ehk allkasti. Probleemi lahendamine lükkus tulevikku. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises. India parempoolsed poliitikud ja majanduslik eliit, samuti paljud Lääneriikide demokraatlikud liidrid suhtusid tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja kritiseerisid tema lähenemist pahempoolsetele reziimidele (NSV Liit, Hiina RV, Euroopa nn. rahvademokraatia maad, Vietnami DV jt.) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele
Eesti Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2003 andis Eesti valitsus Hando Runnelile elutöö preemia(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm). Lugudesari Hando Runnelist on mõeldud nõnda, et tema kohta lugeda oleks ühtaegu huvitav ja õpetlik. See nõuaks pisut eelteadmisi, aga annaks neile lisagi: see, mis kirjutada on, pole populaarne elulugu, vaid sisevaated tema loomingusse niiviisi, et seda võib ka ülistada vaadetesse Runnelisse endasse, teistesse kirjanikesse ja luulesse üldse. Mitte ainult luuletaja Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks. Olles poliitiline küll juba varakult, on Hando Runnel jäänud ikka erakonnaväliseks või -üleseks. See on vabaduse küsimus: niipea, kui loov inimene on parteiliselt kallutatud, pole ta enam tema ise, sest ka temast võidakse teha tööriist.
Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat. Ta ei toeta seisukohta, et kust peaks kindlasti käsitlema sotsiaalseid teemasid. 50ndate teisel poolel on Tolstoi Botkiniga küllaltki lähedane. Otseselt ta seda teooriat ei poolda. Botkin pole radikaal, nihilist, revolutsionäär jms. 1857. aastal kirjutab Tolstoi jutustuse ,,Luzern" (avaldatakse 1858). See on zanrilises plaanis väga huvitav tekst
Sisserännanud peavad hoopis rohkem integreeruma, sealhulgas õppima saksa keelt. Briti peaminister David Cameron tunnistas 2011. aastal, et „riiklik multikultuursus“ on nurjunud. Tema arvates vajab Suurbritannia tugevamat rahvuslikku identiteeti, et vältida inimeste radikaliseerumist. Kahjuks julgustatakse eri kultuure lahus elama ja vastuolulistesse vaadetesse suhtutakse „passiivse sallivusega“. Islamiäärmuslust propageerivaid rühmitusi tuleb Cameroni arvates senisest karmimalt kohelda, samuti tuleb hoida silm peal moslemiorganisatsionidel, mis saavad riigilt raha, kuid ei vaevu äärmuslust ära hoidma. Valitsuse liikmed peaksid selliseid rühmitusi eirama, neilt tuleks võtta ära riiklik toetus ning takistada neil ülikoolides ja vanglates oma sõnumit levitamast