eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi'). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle(Tuglas, Tammsaare). Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit). Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. Tema teos''Tume inimeselaps''
Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis lähtub arusaamast, et reaalne maailm on näiline ja juhuslik, tõelisus aga inimese eest varjatud ning ainult kunsti kaudu tunnetatav- kannab endas uusromantismi tunnusjooni, kuid seda teeb ka impressionism- meeleolude ja muljete edasiandmise kunst, mis on tegelikult lähedasem realismile. Lisaks hõlmab uusromantism hilisemat sümbolismist välja kasvanud ekspressionismi. Nii võib eesti autorite valdavalt uusromantilises laadis kohata nende erinevate ,,allvoolude" segu.
"Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor. Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse.
Samal ajal ilmusid ka ,,Suvi" I ja II (1918-1919) ning romantilis-sümbolistlikud jutustused ,,Kirjad Maariale" (1919) ja ,,Karavan" ning ,,Nukitsamees" (1920). Veidi üle aasta (1919- 1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. Peale seda tegutses aastal 1921 O. Luts vabakirjanikuna Tartus. Sellel ajal ilmus ka uusromantilises laadis kirjutatud ,,Harald tegutseb" Aasta pärast, 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor-
Loomupärane jutuosavus, murtus sõnalise viimistluse suhtes progresseerus aegamööda ning viis mõttekordustesse ja stiilistampidesse. Lutsu loominguline areng, mille algus oli paljutõotav, ei kulgenud vaadeldaval perioodil elu kunstilise mõtestamise sügavuse ja avaruse suunas. Väheste tulemustega järgis kirjanik uusromantilise moevoole, teiselt poolt hakkas juba varasemal loominguperioodilgi Lutsu ähvardama enesekordamise hädaoht. Uusromantilises hoovuses taandus lutsulik huumor sentimentaalsete nootide ees, tema kirjanikuloomuse selgesti tajutavas kahesuses tõusis juhtivale kohale traagiline elutunnetus. Pärast kunstiliselt väheütlevaks jäänud katsetusi pöördus Luts 20- ndate aastate algul uuesti realistliku miljöö- ja karakterkirjanduse juurde. Mitmesugust · 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum · 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo)
+ Uusromantiliste tekstide puhul peaks rõhutama seda, et oluline on armastuse teema. Eri väärtuse saab ta selletõttu, et armastuslugu hakkab kaasa võbelema haiguslooga ja tuberkuloosilugu on mitmes mõttes tähenduslik. Tuberkuloos oli kulturiseeritud haigus, oli levinud arvamus, et see peenendab tajusid. Tub romaanidest on tuntumaid Thomas Manni "Võlumägi". 15. september 2010 Ei saa öelda ühemõtteliselt, et miniatuurid oleks impressionistlik, on tulnud uusromantilises laines. Mõistujutuvorm loob reeglistiku ja lähendab natuke sümbolistlikule esteetikale. "Ööpik ja lilled" filosoofilised umbsõlmed, Tammsaare on paradokside ja loogikalõksude meister Lühiproosa "Pöiapoiss" sümbolistlikke nõkse tuleb juurde võrreldes üliõpilasnovellidega. Samal ajal paralleelselt hakkab toimuma midagi muud ja seda võib laias laastus kirjeldada kui tagasipöördumist realismi juurde, aga kuidagi uuel kujul.
Siis muutus ta Taarausuliseks ja tast sai ajakirja ,,Hiis" väljaandja. Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg Ajastu juhtautor, kuid pole, sest ta ei kirjuta näidendeid. A. H. Tammsaare · 1921 Juudit (palju ajastuomaseid tunnuseid piibliainelisus, armuloo pahumpidi
Nüüd: seniste tendentside jätkumine, kuid postmodernistliku mängulisuse vähenemine (mängu luules on, kuid see ei ole totaalne ja kõikevalitsev mäng, nagu 90ndatel). Sünstees, traditsiooniliste väärtuste osaline tagasitulek 1990ndatel lükati Alverid ja Underid kõrvale, nüüd selgub, et alverliku ja underliku traditsiooniga on võimalik praegust luulet siduda. Estetiseeriv traditsioon ei kao (Kareva, Hirv jt) elab vana hea uusromantilises vaimus edasi. ,,Karmi" sotsiaalsuse ja poliitilisuse laine 00ndatel ja hiljemgi. Uussiirus? uue, lihtsa, siira autori hääle tagasitulek kirjandusse. Päevikulisust rohkem kui 20.saj lõpul luulepäevikud, nt Kristiina Ehini ,,Kaitseala", Õnnepalu luuletab päevikuvormis aastaringselt jne. Luule suuliste vormide suurem levik (häälutused, luuleprõmmud, laulvad kirjanikud jne). Avangardsuse uus tõus viimase kümnekonna aasta jooksul (kummalised autorid luules ja proosas)
annaabi.ee 
