pikad kaheteralised mõõgad. i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr.
(mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust
muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega. 7) Psühholoogia uurimismeetodid. Jagatakse 3 suurde gruppi: kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperiment. Vaatlus- kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan, nähtut kontrollitakse, uurmise objektiks on inimese käitumine. Küsitlus- NB! Õige valim! Võib kasutada hinnangulehte. Vestlus- usalduslik vahekord, plaan, sobiv aeg, sobiv koht. Test- küsimuste või ülesannete seeria, kus tavaliselt on antud vastusevaraindid. Kirjeldav- ei seleta käitumist, üldistab. Korrelatiivne- leiab käitumisviiside vahelisi seoseid, võimaldab prognoosida. Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel.
õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks on see, mida me nimetame koolik ja koolituseks, tingib mitmed õpiraskused, nagu me tänapäeva koolis näeme. Nõutav on õppida nägema isiklikke saavutusi õppimise suhtes ning vaid harva kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas tarbimisväärtuse. 3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid: Biheiviorism Käsitlus õppimisest, mis vastab empiristlikule mõttetraditsioonile. Peab välist käitumist reaalseks, konkreetseks ja tõeliseks. Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb andmete vaadeldavuse ja ,,objektiivsuse" nõuetele. Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja psühholoogi Ivan Pavlovi (1849-1936) töödega
Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel. Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache. Kultuurigeograafia areng ja inimesed: Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
väiteid.)] [6]Rene Descartes (1596-1650) [7]D. üritas maailma kõiksuse haarata ühte ühtsesse teadusesse. Universaalteaduse ainsaks lähtealuseks sobis tema arvates vaid inimlik mõistus (ratio). Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus kujutab endast propositsioonide püramiidi, mille tipu moodustavad kõige üldisemad printsiibid. Kuid erinevalt Baconist, kes nägi ette teadusliku uurmise liikumist alt ülesse (progresseeruv induktsioon), siis Descartes nägi vastupidist suunda deduktiivse meetodiga ülevalt alla. Selline lähenemine nõudis üldprintsiipide vankumatust. Selle täitmiseks nägi ta ette süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes, et lõpuks veenduda neist mõne vankumatuses. Kahtluse kaudu jõudis D. ühe kindla asjani mõtlemiseni (cogito ergo sum). Sellega
Tarvel. Tänu tema eestvedamisele on okupatsioonimuuseumi egiidi all ilmunud mitmeid olulisi teatmeteoseid, mis on seotud eelkõige võimuaparaadiga, kitsamalt just EKP tegemistega "EKP keskkomitee organisatsiooniline struktuur" hõlmab aastatid 1940-1991, millised muudatused partei aparaadis sellel perioodil toimusid. Märkismisväärne koostöö ka teiste asutustega lähiajaloo uurimisel. Mälu Instituut - Lennart Meri asutas Inimsusevastaste Kurittegude Uurmise Eesti Rahvusvaheline komisjon, IKUES - tõepärase pildi andmine välismaalastele, igapäevase toimimise printsiip selline, et loodi rahvusvaheline nõukogu, kuhu kuulusid silmapaistvad lähiajaloo uurijad. Selle juurde loodi uurimusrühm noortest ajaloolastest, kes valmistasid komisjonidele valmis raporteid, mille kaudu see rahvusvaheline nõukogude formuleerisid oma arvamusi?. Kui president Ilves sai ametisse, siis see asutus formuleerus Mälu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
