...................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Terves maailmas on viimaste aastate jooksul järjest suuremat tähelepanu hakanud saama isesõitvate autode testimine, arendamine ning kasutusele võtmine. Kuigi suur protsent inimestest on teadlikud isejuhtivate autode olemasolust, on siiski veel segadust nende sõidukite kohta palju. Antud referaadis uuritaksegi pikemalt isesõitvate autode olemust ja tehnoloogiat ning keskendutakse lähemalt nende sõidukite arengule lähiaastate lõikes. Referaadi esimene peatükk tutvustab lähemalt, mida tähendab isejuhtiv auto ning selgitab, milliseid tehnoloogiaid on kasutusel, et saavutada täielik autonoomsus. Veel räägitakse lähemalt, millisel tasemel asuvad autod vastavalt nende programmidele/võimalustele olla isejuhtiv. Teises peatükis keskendutakse tulevikule
Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas
vaatlusel. Allikas võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 3)Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teretulnud on iga allikas, iga oletud, ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. Ajalooteadus välja arvatud, uuritaksegi tavaliselt pigem fakte endid kui teabeallikaid. 4)Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõestu lugu pidama 5)"Tõde on üle inimliku võimu." 4
Ka ,,Martin Luther" oli pöördeline teos, sest näitas Lutherit võimalikult objektiivselt. ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud. Antropoloogia, kultuuriajaloo uus uurimisviis väidab, et kujunemine ei ole pelgalt normide omandamine, vaid pigem printsiipide omandamine. Nii uuritaksegi nüüd ideid põhjalikumalt, et aru saada, kuidas sellest saab tegu ja hiljem juba sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Pierre Bourdieu väidab ka, et traditsioonid ei jätku inertsist, vaid nende edastamiseks tuleb näha vaeva. Nii on ka ,,uute ideedega", mille teostamine ei ole alati lihtne, see nõuab samuti vaeva ja aega. Veel võib väita, et traditsioonid ei jätku alati samasugustena, nagu nad algselt loodud on. Neid mõjutavad
Di Virgilio Paljud uurijad ilma kahtlusteta kinnitanud, et eeskirjad on olulised lahendamaks töökohal esinevaid konfliktsituatsioone. Konflikti protsess on suuresti mõjutatud organisatsioonikultuurist. Väiksem grupp uurijaid on uurinud ka organisatsioonikultuuri mõjusid erinevatel viisidel konfliktide lahendamisel, eelnevate uuringute korral ei ole tehtud võrdlevat uuringut mitte- ametlikes konfliktide lahendamise situatsioonides. Selles uuringus uuritaksegi konflikti tüüpe ja konfliktide arvu organisatsioonis eesmärgiga uurida suhet organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel, ehk kuidas lahendatakse konflikte nö mitteametliku reeglistiku järel. Ankeet anti 68 töötajale avalikus sektoris. Tulemused näitasid, et on seos organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel. Selle stsenaariumi järgi saab ametlik probleemide lahendamise reglement kõigest sisutühjaks
kasutavad ära oma kuu sissetuleku. Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi toidule, eluasemele, transpordile, vabale ajale, tervishoiule, haridusele, riietusele ja palju muud. Enamasti moodustavad suurima osa kulutused toidule ja eluasemele ning nende maht ajas väga ei muutu kuna tegemist on esmatähtsate tarbekaupadega. Kulutused teistele valdkondadele on aga mõjutatavad erinevatest teguritest ja antud töös uuritaksegi seda, millised tegurid mõjutavad ühte tarbimiskulutuste valdkonda: kulutusi riietele ja jalanõudele. Antud töö eesmärgiks on hinnata, kui suured olid inimeste kulutused riietele ja jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides enne ja pärast majanduskriisi. Samuti on eesmärgiks leida tegurid, mis nende kulutuste mahtu võisid muuta ja hinnata nende mõju. Lähtuvalt projekti eesmärgiks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: 1
Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsioonist iidsetel aegadel. http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost
väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi. Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes uuritakse erinevate masinate sobivust talvistes ja suvistes oludes. Suurimaks kuluartikliks pilliroo kasulikul kasutamisel ongi selle koristamine. Olemasolevad masinad on mõeldud
mudel ja inimene käituvad sarnaselt, on mudel õnnestunud. Uurija hüpotees sõltub väga oluliselt tema teoreetilisest taustast. Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad keelelistele kategooriatele, nt inglise keele mineviku moodustus. Psühholingvistika tuntumad mudelid: 1) Logogeni mudel – sellel on eelkõige ajalooline väärtus
olnud maailmas erinevatel aegadel erinevas koguses. Varvomeetria- (ehk liivsavi meetod) leiutati juba 19.sajandil Rootsis. Seal jälgisid geoloogid jää taandumise ajaloos tekkinud järve setteid. Need olid sarnased puu ringidega. Olid paksemad-heledamad-õhemad-tumedamad kihid. Ka Eestis (sügavates) järvedes on need kihid näha. Settekihtidest võetakse proove, leitakse nt õietolmu, tolmuterad näitavad (suiraanalüüsis, kus uuritaksegi õietolmu) , mis taimedega tegu on ja räägivad omad lood. 2) Õpi ka teiste loodusrahvaste käest, kuidas on võimalik midagi teha. 3) Võrdle materjale antropoloogidega, tee nendega koostööd. Luustike põhjal nt teevad nad kindlaks kui hästi in söönud on, mis haigused olnud on, millist tööd teinud on, mida inimene elu jooksul teinud on (võitlused, haavad). 4) Koostöö keeleteadlastega, rahvaluulega. Keeltest on sageli huvitavaid sõnu, mis
annaabi.ee 
