kuulutatakse välja teatud "õiged" seisukohad ning hoolitsetakse selle eest, et teistsugused arvamused riigis mõjule ei pääseks. 3. Aprioorsuse (ld a priori 'kogemusest sõltumatu') meetod nõuab, et uskumus peab olema "kooskõlas mõistusega". Selle meetodi puuduseks on, et inimeste arusaamad "kooskõlast mõistusega" ei kattu. 4. Teaduse meetod eeldab, et tõsiselt asja uurides on võimalik kõigi asjatundjate ükskmeel antud uurimisvaldkonnas. Sellist üksmeelse tunnustuse saavutanud seisukohta võibki nimetada tõeks.
Hoidjakeelele omastest joontest Uurijad on väitnud, et lapse kõnes peegeldub temaga suhtleva vanema keel. Lastega suheldakse lihtsamini kui täiskasvanutega. Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga,
kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib mõista mitmes tähenduses ; bioloogilist, psühholoogilist, kui ka sotsiaalkultuurilist ilmingut. Kiired muutused viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumised. Siit ka uued probleemid: laste keskendumisraskused, endassepöördumine, rahutus, ebakindlustunne. Kodu rolli on lapse arengus raske üle hinnata.
uurimisülesandele parima vastuse. Ainult analüüsimisest üksi ei piisa, andmeid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele. Tõlgendamise all mõeldakse uurija mõtisklust analüüsi tulemuste üle ja neist tehtud järeldusi. Tõlgendamisel seletatakse ka analüüsis kerkinud tähendusi. Uurimuse järeldused põhinevad sünteesil. Uurija peaks arutlema, milline on saadud tulemuste tähtsus tema uurimisvaldkonnas ja milline on nende laiem tähendus. Uurimustes püütakse hinnata reliaablust. Tööd võib reliaabliks pidada siis, kui kaks hindajat jõuavad sama tulemuseni. Hinnata tuleb ka valiidsust, mis näitab kas uurimus mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame kas uurimus täidab oma otstarvet? III Uurimusest publikatsiooniks TEADUSLIKE UURIMISTULEMUSTE PUBLITSEERIMINE Teaduslik töö loetakse lõpule jõudnuks, kui selle pinnal on koostatud aruanne või on selle
Milleks on BA-tööks vaja teooriat: Teooriad korrastavad meie ideid ja mõtteid Pole mõtet jalgratast leiutada: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused. Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi muidu meil ei tekigi selget ideed, mida täpsemalt uurida. Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. Alusuuringud ja rakendusuuringud Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: Alusuuringud (basic research) Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel
Tulemuste analüüsimisest üksi ei piisa – neid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud peamised tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 212). Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Uurimistöö lõpetuseks arutletakse kokkuvõtvalt, milline on saadud tulemuste tähtsus selles uurimisvaldkonnas, tuues välja järeldused ja ettepanekud erinevatele teenindusettevõtetele (eelkõige iluteeninduse valdkonnas). Uuringu tulemusi töötleb autor tabeltöötlusprogrammi Exceli abil ning iga väite puhul leitakse vastavalt tagastatud ankeetide arvule hinnangute protsentuaalsed näitajad. Parema ülevaate saamiseks esitatakse uuringu tulemused joonistena. Vastuste kogumisel ja töötlemisel lähtutakse andmete konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse põhimõttest.
Seletuse pakub teooria. • Milleks on BA-tööks vaja teooriat: – Teooriad korrastavad meid ideid ja mõtteid – Pole mõtet jalgratast leiutama: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused. – Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone – Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selgelt ideed, mida täpsemalt uurida. – Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. • Teaduslik uurimus, mis ei suhestu varasema teadmisega on kasutu! Teooriate tundmine on siin abiks • Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!! Alusuuringud ja rakendusuuringud • Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: – Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada
annaabi.ee 
