(H. Liimets 1967) "Kogu vaadeldud pagas loob eelduse olla õppeprotsessis omalt poolt kogu klassi rikastajaks uute faktide ja omapoolsete arvamustega." (H. Liimets 1967:512) "Kas ei peitu ülalöeldus üldisel kujul ka H. Liimetsa edasise teooria üks mõtteid, et õpitegevust ei saa käsitleda isoleeritult õpilase muudest tegevustest, st õpitegevus on käsitatav õpilase elutegevussüsteemi ühe elemendina." (R. Liimets-Sorokin 1998) Vastastikuse rikastamise idee saabki Liimetsal didaktika uurimissuunaks. (R. Liimets-Sorokin 1998) "Esialgu vormus see peamiselt rakendusliku probleemina: milliste vahenditega on õpitegevuses võimalik luua tingimusi vastastikuseks rikastamiseks. H. Liimetsa esimeseks probleemiks näib olevat rakendusvahendite süsteemi loomine vastavalt vastastikuse rikastamise printsiibile. Seda suunda näeme 1970. aastal avaldatud Heino Liimetsa töös "Rühmatöö kooli kasvatuslike taotluste taustal". Samast
• Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. • Rahvakultuuri ja popkultuuri muutumine omaette uurimissuunaks 1960. aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri
tegevusvaldkonnad. Tartu Ülikool-need, kes sõja eel ei põgenenud, jäid, et hoida TÜ eestikeelsena ja valmistada ette haritlasi. Tekkis viieaastane õppeplaan ja kursuste süsteem. Kolmandast kursusest alates jaguneti nelja eriharu vahel: eesti keel, eesit kirjandus, soome-ugri keeled, rahvaluule. Loodi ka kaugõpe. Uuesti hakati looma murdearhiivi, suunduti tänapäeva eesti keele õpetamise juurde ja uueks uurimissuunaks sai tänapäeva eesti keele struktuur. Viimase kümne aasta jooksul on Tartu ülikoolis välja arendatud mitu uurimissuunda, alus on K.Pajusalu eestvedamisel pandud ka arvutipõhisele eesti murrete korpusele. Uurima hakati ka vana kirjakeelt, suulist kõnet ja tekstianalüüsi. 1989 hakati õpetama eraldi ka neid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel. 60ndatel sündis eraldiseisva keeleuurimusliku suunana üldkeeleteadus. Praeguse üldekeeleteaduse professori Renate Pajusalu eestvedamisel on
...................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4
on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja evolutsiooniline psühholoogia (uurib inimese psühholoogia evolutsioonilis- bioloogilisi aluseid). Mingi konkreetne käitumine saab jääda püsima siis, kui sellel on teatav adaptiivne funktsioon (annab isendile teatava eelise loodusliku valiku tingimustes).
uurimustulemuste avaldamine. uuskriitika New Criticism, teosekeskne uurimissuund, mis eirab analüüsis teoseväliseid ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjutusi. Uuskriitikute lähtekohaks on tõdemus, et teose struktuuri ja tervikut ei saa tajuda teisiti kui tema enda kaudu. Uuskriitikuid ühendav joon on ka tekstianalüüsi kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks. Uuskriitika esindaja on näiteks inglise kirjandusteadlane Thomas Stearns Eliot (18881965). uusrealism 1920.1930. aastate kirjandusmeetod Eestis. 19. sajandi realismist eristab seda suurem elulisus, otsese kriitilise suunitluse taandumine, huvi inimese sisemaailma vastu ning kujutuse mitmeplaanilisus. Üks esimesi uusrealismi näiteid on Albert Kivika (1898 1978) asunikutriloogia "Jüripäev", "Jaanipäev", "Mihklipäev" (19211924). uusromaan 1950
Kõik toodud lahendused pingete arvutamiseks põhinevad lineaarsel elastsusteoorial, seega lineaarsetel seostel pingete ja deformatsioonide vahel. Eeldada lineaarseid seoseid pinnaste puhul saab ainult väga väikeste pinge juurdekasvude puhul. Kui teatud tsoonides saavutavad pinged pinnase tugevusele vastava väärtuse, muutub seos pingete ja deformatsioonide vahel ja elastsusteoorial rajanevad pingete arvutamise seosed osutuvad ebatäpseks. Kaasaegne pinnasemehaanika üheks uurimissuunaks ongi arvutusmudelite loomine, mis võtaksid arvesse elastoplastseid deformatsioone. Isegi lihtsamail juhtudel kujunevad seosed pingete leidmiseks seejuures sedavõrd keerukateks, et analüütiliste valemite tuletamine ja nende rakendamine otseselt inseneriarvutustes ei ole praktiliselt võimalik. Võimalik on nende ülesannete lahendamine numbrilisel teel kasutades näiteks lõplike elementide meetodit. See nõuab esiteks
annaabi.ee 
