Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldavas tegevuses. Teisesed andmed saadi dokumendivaatluse metoodikat kasutades. Empiirilise uuringu käigus koguti esmaseid ja teiseseid andmeid. Esmased andmed on spetsiaalselt uuringuprobleemi lahendamiseks kogutud andmed (Vihalem, 2001, lk 65). Esmane info on uus, originaalne teave, mida saadakse registreerimise, intervjueerimise, eksperimendi, küsitluse või vaatluse meetodiga (Kuusik, et al
- kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis.
usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel. Esoteerika algselt salajased müstitsistlikud, sageli maagilise eesmärgiga õpetused ja toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist ainestikku ja uurimismetoodikat kasutavad õpetused, mis siiski pretendeerivad teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm. Monoteism usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu, sest monoteistlikul jumalal on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon.
kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131). 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000). Esimesena uuris Eestis sugukondi Nõo pastor Martin Lipp (eluaastad 1854-1923) (Vitkin 2001:51). Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks
Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem lõid raamistiku mineviku uurimiseks. Pärast 1859. aastat hakkasid briti õpetlased, kellest siinkohal mainitagu vaid kindral Pitt-Rivers ja John Evans, leiutama skeeme esemevormide evolutsiooni kohta. See sai aluseks tüpoloogilise meetodi arengule, st esemete kronoloogilise või arengujärgnevuse põhisele järjestamisele. Hiljem täiendas seda uurimismetoodikat rootslane Oscar Montelius. Monteliusel oli ka suuri teeneid Euroopa muististe absoluutse kronoloogia rajamisel. Kõik see sai aluseks esiajaloo sellisele uurimisele, nagu seda tehakse veel praegugi, mõistagi toimusid hiljem mitmesugused arengud, ent sellest kõigest juba kunagi edaspidi. Järgnevalt juba esiajaloo perioodide juurde. Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb
meetodeid. Seda praktiseeritakse individuaalteraapias, gruppides, töötubades, paariteraapias, peredega ja lastega. Seda praktiseeritakse kliinikutes, perenõustamiskeskustes, haiglates, erapraksises jne. Stiil võib igal erijuhul olla suuresti erinev struktuuri ja tehnikate osas mida kasutatakse ning millele fookus suunatakse. Mis alati samaks jääb on aga see, et rõhk on otsesel kogemusel ja eksperimenteerimisel. Formaalset psühhodiagnostilist hindamist ja nomoteetilist uurimismetoodikat üldiselt ei kasutata, eeldades, et statistika ei saa anda vastust konkreetse indiviidi kohta- mis talle sobib ja mis mitte. See mis sobib enamusele ei pruugi sobida konkreetsele indiviidile. http://www.gestalt.ee/?2 Gestaltteraapia on suunatud: isiksuse küpsuse edendamisele, enesest ja oma suhetest arusaamise parandamisele ning suhete kvaliteedi ja üldse elukvaliteedi tõstmisele enesehinnangu tõstmisele/normaliseer-
Bauer, Gaskell ja Allum (2000), kelle hinnangul kasutab kvantitatiivne metoodika andmete seletamiseks statistilisi meetodeid, mistõttu seda peetakse „kõvaks“ teaduseks. Kvalitatiivne metoodika seevastu väldib numbreid, mistõttu tegeleb sotsiaalse tegelikkuse tõlgendamisega ning on ära teeninud „pehme“ teaduse nimetuse. Kvantitatiivse uurimuse tüüpiliseks näiteks on avaliku arvamuse küsitlus ja kvalitatiivse näiteks süvaintervjuu. Kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismetoodikat kujutatakse Baueri, Gaskelli ja Allumi (samas) hinnangul sageli sotsiaalteaduste võistlevate paradigmadena ja püütakse näidata ühe või teise suuna üleolekut või paremust võrreldes teisega. Selleks ei ole autorite sõnul alust, sest kummalgi on oma eelised ja puudused ning kumbki sobib sotsiaalse reaalsuse erinevate aspektide uurimiseks (Kvalitatiivse uurimisviisi... 2010). Erinevad uurijad on avaldanud erinevaid seisukohti kvantitatiivse-kvalitatiivse
siis alates Heideggerist see enam probleemiks ei ole: interpretaator ja teos ei asu eraldatud maailmas. Tervik, mis sisaldab nii sotsiaalset kui kultuurilist maailma (sotsiaalne reaalsus), on mõtestatav ja analüüsitav sotsiaalse ringina: uurides ühiskonda kui tervikut süveneb teadusel arusaam iseendast ehk teadused ühiskonnast süvendavad oma teaduslikke arusaamu sotsiaalse reaalsuse uurimise kaudu, sest just nad ise on osake tervikust. Oma uurimismetoodikat süvendades ja laiendades analüüsivad nad omakorda ühiskonda ,,täiuslikumalt ja adekvaatsemalt". Kaasaegsete sotsioloogiliste uuringute puhul, nagu humanitaarteaduste (ühiskonnateaduste) puhul üldse, on see ringikujuline muutumine ja igavesti kestev protsess. 1.8.1 Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid KVANTITATIIVSED MEETODID on sellised uurimismeetodid, kus uuritavaid muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida.
annaabi.ee 
