kasutuselevõtt, mis oluliselt tõstis antud aine rakenduslikkust. Majandusteaduste ja muude teaduste piiril arenevad majandusgeograafia, majandusõigus, jt. piirteadused. Viimastel aastakümneil on majandusteadust hakatud tihedalt seostama matemaatikaga, sotsioloogiaga, küberneetikaga, psühholoogiaga ja muude teadustega. Põllumajandusökonoomika kui teaduse arengule on iseloomulik: 1) sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga ja tehniliste teadused jne. ja 2) uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames. Põllumajandusökonoomika aineks on vastavas tootmisviisis välja kujunenud ( ja kujunevate) majanduslike suhete põhjuslik-tagajärgsete sõltuvuste ja struktuursete seoste uurimine. 4
Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7
sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. MAASTIKE JA MAAKATTE UURIMISEST EESTI VÄIKESAARTEL ............ 5 2. UURIMISALADE LOODUSTINGIMUSED............................................................. 7 2.1. Abruka saar ................................................................................................................. 9 2.2. Vilsandi saar.............................................................................................................. 11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus................................................................................. 13 3. MATERJAL JA METOODIKA ..
Sügavus (cm) 25 25 25 26 26 26 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 6,8 6,8 6,8 6,9 6,9 6,9 6,9 6,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 57 57 57 57 57 57 57 57 Keskmine Ph 6,8-6,9 vahel. Lõimis kerge liivsavi. Huumuse tüsedus vahemikus 25- 28 cm. 3. Uurimisalade üldiseloomustus 3.1 Sügavkaeve asukoht kaardil Rohumaa sügavkaeve on tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292. Joonis 1. Rohumaa asukoht mullakaardil (Maaamet) 4 Joonis 2. Rohumaa asukoht ortofotol (Maaamet) Metsa kaeve on samuti tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292.
Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.........................................................8 4.Muldkatte koosseis............................................................................................ 10 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis...........................................................10 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel.......................
Prooviruutudelt lõigati kõik võrsed liigirikkuse ja maapealse biomassi suuruse määramiseks. Kokku koguti 55 prooviruudult 26000 võsu. Laboratoorsed tööd viidi läbi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi laboris, mille teostajaks oli Laimi Truus. Prooviruutudelt kogutud võsud sorteeriti liigiti ja loendati iga liigi võsude arv. Arvutati iga liigi võsude % -line osa proovis, mille järgi määrati eluvormide suhe. Lõpuks proovid kuivatati 48h 70ºC juures ning kaaluti. Tabel 1. Uurimisalade niiskus- ja majandamisreziimid. Nr. Uurimisala Kooslusetüüp Niiskusreziim (Truusi & Majandamisreziim (Paal, 1997 järgi) Tõnissoni, 1998 järgi) 1 Tõramaa 1 Märg lamminiit Regulaarselt üleujutatav, Regulaarselt niidetav (A) kiiresti tahenev (Märg) 2 Tõramaa 2 Niiske lamminiit Regulaarselt üleujutatav, 15 aastat niitmata (D)
· näituse autorid, · millise kultuuriprojekti raames see loodi, · eeldatav lõpptulemus, · koostöös osalenud kultuuriüksused. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) puudutab peamiselt ajutise näituse tegemise korralduslike, halduslike ja majanduslike tahkude selget valgustamist. Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse, kui kavandatavas veebirakenduses on võimalik selget vahet teha informatiivse ja ainese temaatiliste uurimisalade ning (sponsorite) reklaampindade või kultuurinäitustesse palju investeerivate ettevõtete tutvustuste vahel. Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) täitmine on näituse veebirakenduse missiooni juures väga oluline. Siinjuures on sektorisisene võrk informatsiooni avalikustajaks, teavitades näitusest ajakirjandust, otsingusüsteeme, turismiinfo levitajaid jt. Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on antud kategooria jaoks kõrvaline.
annaabi.ee 
