kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal
· Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi". Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) 20 köidet proosat, 12 köidet draamateoseid, arvukat kirju, esseesid ja artikleid, umbes 1600 luuletust. Kiriromaan "Noore Wertheri kannatused", romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad", "Wilhelm Meisteri rännuaastad". Luule, ballaadid. Tragöödia "Faust" (elutöö).
14.--16. saj. hiliskeskaeg. mõjutab Euroopa kirjandust. Boccaccio "Dekameron" Antiikkultuuri taassünd; Cervantes "Don Quijote" reformatsioon; kõrgeim väärtus vabadus, isiksus. "Olen inimene Hispaanias saavutab romaan uueaegse Shakespeare "Hamlet" ,,Julia ja ja miski inimlik pole mulle proosavormi tunnused. Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17
silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad
`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B
3.Suuremahulisem töö oli Vatikanis asub Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. 4.Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvile. Firenze ja Rooma maailjate peapüüdluseks oli kompositsioon , matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu . Lk. 79 6. Milliseid värve hakati eriti Tiziani mõjul laiemalt kasutama? Mida tead veel selle kunstniku värvikasutusest ja pintslitööst? (TIZIAN u. 1490-1576) Tiziani mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uueaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi. Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda.
Oma maalidel käsitles Michelangelo inimesi ,,skulptuurselt", inimkeha vorme varju ja valgusega modelleerides. 15. Giorgione (u. 1478-1510) kuulsaim töö ,,Magav Venus." Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva poole. Tizian (u. 1490-1576) pühendas oma pika elu maalikunstile ja eriti tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendite maalimine uueaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks. Tizianide maalide temaatika on väga mitmekesine. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek." Usuteemade kõrval on ta maalinud palju teoseid, mis väljendavad juubeldavat elurõõmu ja maise ilu imetlemist . ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega" ja mõnikord ka erootika ,,Urbino Venus". Tiziani teoste tihti kontrastsed, aga alati varjundirohkem värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jäljed
geomeetriat, kus aksioomidest rangelt dedutseeritakse teoreemid. Sellepärast kirjutas ta oma peateose "Eetika" niinimetatud geomeetrilisel meetodil. "Eetika" alguses on antud definitsioonid, siis on sõnastatud aksioomid , edasi on nende definitsioonide ja aksioomide alusel tõestatud teoreemid. Seejuures käsitletakse aksioome seisukohtadena, mille tõestus on intuitiivselt selge. Kõik ülejäänud tõed tulenevad aksioomidest ja definitsioonidest kui oma loogilisest alusest. Uueaegse filosoofia kallimaid aardeid - Ethica more geometrico demonstrara - valati Spinoza poolt geomeetrilisse vormi. Selle viis raamatut käsitlevad: 1. Jumalat; 2. hinge olemust ja algupära; 3. afektide algupära; 4. inimese (vaimset) orjapõlve (s.o. vabaduse puudumist ehk afektide võimu); 5. mõistuse võimu ehk inimlikku vabadust. 6
rohkem elutõde. Pooldas tundelist kirjandust. Voltaire kirjutas nii klassitsistlikke tragöödiaid kui ka eeposi ja proosakomöödiaid. Tema teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates
II osa jutustaja Demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile. I pool räägib nö vanast ja hukkuvast maailmast ning see osa lõpebki fataalselt maailma hävitab veeuputus. II osa räägibki loomisest veeuputusejärgse maailma ülesehitamise lugu. Selle jumala Meetri tegevus on viinud maailma olukorda, kus katastroof on vältimatu. Kui me käsitleme Meetrit kui inimest, siis tähendab see seda, et kogu uueaegse inimese tegevus suundub vältimatult katastroofi poole. Inimeste tegevus hävitab nende maailma. Ilmsesti on selleks taustaks just tänane või mõnes mõttes juba eilne lääne tsivilisatsioon ja kultuur. Krull osutab sellele, et Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
Eesti maainimesed ei olnud enam ainult „pastlakandjad“, vaid nende sekka tulid nn saapamehed: peremehed, köstrid, möldrid, mõisa- ja vallaametnikud, kõrtsmikud, koolmeistrid, rätsepad. Materiaalsete väärtuste kõrval hakati aina rohkem hindama vaimseid. Suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks, primitiiv-didaktiline laad lugejat enam ei rahuldanud. Niisugustes ühiskondlikes oludes hakkas kirjamehena tegutsema O. W. Masing, kes „küünib kaasaeglaste seast esile kui uueaegse Eesti kirjakeele looja, vaimukas essee-kirjutaja ja esimene omapärane stilist“ (V. Ridala). Seniste lihtsakoeliste moraliseerivate lugude asemel pakkus ta mõistust ja mõtlemisvõimet arendavat kirjavara, peaasjalikult ajakirjanduslikku ja populaarteaduslikku loomingut. Niisuguseks loomeks oli ta piisavalt võimekas tänu oma heale haridusele ja rikkalikele reisikogemustele. Ta oli külastanud mitmeid Euroopa kultuurmaid (Itaalia, Prantsusmaa jt)
annaabi.ee 
