Esiteks objekti kujutamine pildil mitmes järgnevas asendis ja teiseks pildi kujutamine mosaiigina abstraktselt, kus piirjooned lagunenud nign esemed hajuvad justkui ümbritsevasse ruumi. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Palju mõttekaaslasi leiti Venemaal, sest sealne ühiskond ja vaimuelu oli sarnaselt Itaaliaga maha jäänud Lääne-Euroopast. Mõlemas riigis levis haritlaste ja kultuuritegelaste seas uudsusejanu. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:GBallaArt.jpg (Giacomo Balla maal) http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism (futurism Wikipedias) "Kunsti kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://et.wikipedia.org/wiki/Filippo_Tommaso_Marinetti (Filippo Tommaso Marinetti) http://en.wikipedia.org/wiki/Umberto_Boccioni ja http://dailyartist.blogspot.com/2011/04/gino-severini-april-7-1883-february-26.html (Umberto Boccioni) http://www.moma
aastal Pariisi kolis ja seale uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidis, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra, Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini. Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele" ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis enam-vähem ühekorraga Moskvasse jõudsid ning seal k u b o f u t u r i s m i k s segunesid. I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise
- psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu). Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside). Uudsusejanu on kõige aktiivsem vanuses 10-15 a, teismeeas oluliselt suurem kui lapse- ja täiskasvanueas
murdumist. Ciacomo Balla säilitas kujutatavaid elemente ja püüdis jätta mulje liikumisest, helidest ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s.
mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest. Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi. Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam) Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman) Elamustejanu (Zuckerman) ja uudsusejanu (Cloninger). Käitumise variatiivsus (Fleeson) Dispositsionism, situatsionism ja interaktsionism Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta Situatsioonide valik Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla (“konsistentsus”: cross-situational consistency); isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi
murdumist. Ciacomo Balla säilitas kujutatavaid elemente ja püüdis jätta mulje liikumisest, helidest ja valgusest. Gino Severini jagas futuristide seisukohti, kuid laadilt oli pigem kubist, lemmikteemaks tantsijad. Skulptuuris toimus vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Arhitektuuris Antonio Sant` Elia tulevikulinnade nägemuses võidutseb tehiskeskkond, rangete vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s.
§7 õpetajate liikluskasvatusalane ettevalmistamine: - Õpetajate koolituse, sealhulgas liikluskasvatuse ettevalmistamise nõuded kehtestatakse „Eesti Vabariigi Haridusseaduse“ §5 lõike 2 punkti 7¹ alusel. Isikuomadused mõjutavad hoiakuid ja käitumist Riskeeriv käitumine on kõige püsivamalt seotud impulsiivsusega. Impulsiivsuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid skaalasid: - Uudsusejanu - Elamustejanu - Seiklusjanu - Hüperaktiivsus - Mõtlematus - Pidurdamatus - Eensoo, D. 2008 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. Liiklusõnnetuste arv, milles said kannatada 204 191 225 185 lapsed Neis hukkunud lapsi 6 1 4 1
- psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu). Otsustamisel sõltutakse rohkem sotsiaalsest kontekstist (tagasiside). Uudsusejanu on kõige aktiivsem vanuses 10-15 a, teismeeas oluliselt suurem kui lapse- ja täiskasvanueas Loeng 3 Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust. I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine
vestluses, kiire mõtlemisvõime), düsf (ostan mõtlemata, ütlen, tegutsen) Elamustejanu (Zuckerman) - Zuckerman,1994:"...mitmekesiste,uudseteja intensiivsete elamuste otsimine ning valmidus võtta füüsilisi, sotsiaalseid, õiguslikke ja rahalisi riske sellest saadava elamuse pärast." Oluline uudsus ja intensiivsus - põnevuse /seikluse otsimine - Kogemuse otsimine - pärssimatus, pidurdatamtus - kergesti tüdinemine ja uudsusejanu (Cloninger).- sarnane elamustejanule. Alaomdusteks uudishimu, mittekaalutlemine, mõõdutundetus, korratus Käitumise variatiivsus (Fleeson) Dispositsionism- kõik on oluline, mida inimene teeb/saavutab. Tingitud isiksuseomadustest situatsionism- teades objektiivseid tingimusi, milles mingi käitumine esineb, saame seletada ükskõik millise vähegi olulise käitumisviisi nende objektiivsete tingimuste keeles interaktsionism- käitumine on funkt isikust ja keskkonnast
annaabi.ee 
