päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda. Kui uudistesaates on päeva tähtsaimad uudised ja lennukiga sõitvad väikelapsed segamini nagu pudru ja kapsad on noorel tihti keeruline aru saada, mis siis tegelikult tema jaoks saadud infost oluline on. Televisioon on paarikümne aastaga teinud oma arengus suuremaid muutusi kui ükski teine meediakanal. Oli aeg, mil neil üksikutel saadetel, mida näidati, oli väga suur tähtsus. Kõik vaatasid ja teadsid. Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks
Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult. 26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi: "23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla
• Suurplaan e lähiplaan - intensiivne • Superlähiplaan • Detailplaan ———————————————————- Episoodi ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik, tegelane, aeg. Kasutame märke, et osutada sündmusele: • Argumentatsioon — nt. verine nuga • Osutus — nt. keegi tapeti • Sünteetiline — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt. graafik & maakaart uudistesaates) • Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt. Obama tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. • Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) • Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt
Oktoobris, Jüri Arraku 78. sünnipäeval ilmus Andrus Kivirähkil raamat ,,Suur Tõll", mille illustraator on Jüri Arrak. Näeme rahvuskangelast Tõllu nii argiste toimetuste juures kui Vanapaganat taga ajamas, nii uut elumaja ehitamas kui vaenlasi puruks pigistamas. (Suur Tõll, 2014) Värskelt ilmunud raamatus on kirkate värvidega pildid ning iidse muistendi tekst saanud Kivirähkilt lisandväärtuse. Jüri Arrak TV3 uudistesaates: ,,Eks igal rahval on omad muistendid. Suurriikidel on sellised muistendid, et vallutavad. Lähevad ja vallutavad ja meile kõik ja mida suurem seda rohkem tahab endale veel. Ja väike peab kaitsma ennast ja sellepärast Tõll on selline tore mees, kes teeb tööd ja kui on vaja vaenlast tappa siis tapab. Tegelikult ta põhimõtteliselt siiski aitab meid Tõll. Ega ilmaaegu seal (raamatu) lõpus ei ole, et ,,Kui mind veel vaja on siis ma tõusen üles ja aitan veelkord. Mis siis, et pead ei ole
ebaseaduslikult Vene vabalevi telekanaleid. Esindatud on ka negatiivse hoiakuga artikleid ja isikuid. Näiteks Ahto Lobjaka (2015) sõnul on ETV+ näol tegemist ’’surnult sündinud projektiga’’ ning ei mõista, miks peaksid telekanali potentsiaalsed vaatajad raiskama aega ’’propagandale, mis on odavam kui emamaa oma?’’? Ka telekanali peatoimetaja Darja Saare suunas on näidatud üles kriitikat, pidades teda Venemaa riikliku telekanali uudistesaates ’’Vesti’’ intervjuu andmise järel peataolekus ning paaniliselt ennast kaitsvaks isikuks (Seppel, 2015). Skeptilise negatiivsuse alla saab tuua ka Indrek Mäe (2015) artikli sellest, kuidas ETV+ tellis uudistekoolituse Moskva propagandakanalilt, kes toetab Putini ’’režiimi’’. Ajaliselt on Postimehes tekkinud negatiivseid seisukohti just telekanali eetris alustamise eel, kuigi positiivseid ning neutraalseid seisukoht on avaldatud nii eel kui vahetult enne. Võib
nädalasündmusi. Väga tihti on saatekülaliseks mõni tuntud poliitik. Otseülekandena toimuva saate plussiks on see, et vaatajad saavad meili teel küsimusi esitada saatekülalistele. Antud kanal näitab veel kaks korda päevas uudised. TV3 uudistesaade Seitsmesed uudised, mis kestab pool tundi ning on oma formaadilt rohkem ametlikum kui Reporter. Seitsmesed uudised keskendub pigem päevasündmuste kiirele ülevaatele ning seetõttu ei toimu selles uudistesaates enamasti pikemaid poliitilisi arutelusid või intervjuusid. Huvitav fakt on see, et siin kanalil jooksva pühapäevase uudistesaate lõpus arutlevad nädala poliitikasündmuste üle tuntud poliitikud Aivar Riisalu ja Igor Gräzin. Eesti televisioon loodi 1955. aastal ning kandis Tallinna Televisiooni nime. 2007. aastal ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Kanal kuulub ERR-ile (Eest Rahvusringhäälingule)
sellega, et avaldatud artikli juures olevat olnud kolmandate isikute tehtud kommentaarid riivanud tema au ja väärikust. Omanik portaali pidajana vastutab ka kolmandate isikute kommentaaride eest. See kaasus jõudis ka inimõiguste kohtusse. Küsimus oli selles, et kas delfi kui kommentaaride tegemise võimaluse pakkuja peaks vastutama ka nende kommentaaride sisu eest. 3-2-1-152-09, kus vaidluse all oli küsimus, kas ja millal võib isikut filmida ilma tema loata. Selles kaasuses oli uudistesaates üks lõik, mis rääkis politsei reidist kiirusületajate tabamiseks. Selles näidati hagejat ja hageja autot, kuigi tema ei olnud üks kiiruseületajatest. Kohus leidis, et isikut võib loata filmida ainult juhul, kui see on vajalik temaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Kui A läheb panka röövima ja reporter teda seal filmib, siis A-l ei ole õigust vastuväiteid esitada. 3-2-1-159-09 kodupuutumatuse kaasus. Kodupuutumatus võiks olla käsitletav eraelu