Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut. 2. Eile valiti tänavune aeroobikakuninganna...
Jälgisin küllaltki kaua erinevaid portaale, et leida endajaoks sobiv uudis, mida kommenteerida. Lõpuks jäin pidama uudisel, mis räägib inimesesugustest robotitest, mida tahetakse hakata kasutama eriolukordades. Nende robotite eesmärgiks, nagu öeldud, on eriolukordades inimeste aitamine. See tähendab seda, et kui mõnda linna tabab mõni suur torm või muu inimeste elu ohtu seadev tegur, siis saadetakse välja robotid, mis meenutavad inimesi, kuid kellel on mitmeid eeliseid pärisinimeste ees, näiteks on nad ülitugevad ja neid ei kahjusta kemikaalid, mis võivad
telefonid, neid on vaja laadida. Iga pühapäev kodus on suurpuhastus, kus me kasutame palju kodukeemiat ja puhastusvahendeid. Pesu me peseme peaaegu iga päev, sest me elame kuuekesi. Aga, kui vaadata tagaküljest, me aitame emale õues koristama. Korjame prügi, mahalangenud lehti kokku rehitseme, lilli kasvatame (emal on väike peenar). Minu jaoks on oluline oma igapäevaste tegevuste juures keskkonda säästa, sellepärast et ma kahjustan kui uudisel näen, kuidas piinlevad loomad ja meie keskkond. Me oleme selle eest süüdi. On vaja oma vaateid muutma ja päästma loodust. Mind kurvastavad ja ärritavad inimesed, kes läheb telkima ja jätab metsas prahta hunnik. Nad ei mõtle selle peale, et tuleb metsloom sööb plastmassi või vigastab enda. Aga rõõmustavad inimesed, kes hoolitsevad ja kaitsevad loodust. Mehed ja naised, kes jälgivad, et kõik ole korras nii metsas, kui kaa linnas. Loodusele on vajalik meie kaitsmine ja hoolitsus
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust
kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtus? MIS juhtus, mida tehti? KUS toimus? MILLAL toimus? KUIDAS toimus? MIKS, mis põhjusel, mis eesmärgiga?
Suureks probleemiks on saanud, et inimene mõistetakse süüdi enne kohtuotsuse langetamist. Sellist seadust tuntakse süütuse presumptsiooni mõiste all. Kõik on süütud, kuni pole tõestatud vastupidist. See on kirjas nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konvensioonis, kuid siiski rikutakse seda seadust, eelkõige meedia poolt. Ajakirjandus tunneb alati ennast kõige targemana ning ajakirjanikud näevad vajadus kirjutada kõigest kõige esimesena, kuigi alati ei pruugi uudisel mingil alust ega selle tõendamiseks tõendeid olla. Selline käitumine on äärmiselt vale ja erinevad ajakirjanikud ning reporterid võiksid õppida teiste vigadest ja nad ei tohiks ise samamoodi eksida. Kõik inimesed on tuttavad tuhandete seadustega. Iga teo ja käitumise kohta võib leida seadustikest mingi õigusakti. Seadusi on palju ja kõikide nende järgimine tegelikkuses on tunduvalt raskem kui algselt paistab. Võib väita, et sajandeid tagasi oli seaduste järgimine
reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming.
Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse · lühike, laadilt jutustav tekst põhizanr: · eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise,
UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse põhizanr: · lühike, laadilt jutustav tekst · jutustav kirjeldav tekstiliik jutustatakse · eesmärgiks teate (uudise) edastamine mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega UUDISE ÜLESEHITUS: seonduvat ning vahendatakse taustandmeid Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · sündmus või nähtus lahtikirjutatult osaleja
• Sissejuhatust on mõtet kasutada ainult pikkades uudistes,mis tavaliselt on lehekülje kesksed lood. • Sissejuhatust tuleks eelistada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba kord uudisena esinenud sündmuste arenguid. UUDISE KOMPOSITSIOON Uudise põhistruktuur on pööratud püramiid. Sellele vastab klassikaline kõva uudis. Vaatleme põhimudelit ja lühidalt teisi kompositsioonivõimalusi. PÖÖRATUD PÜRAMIID Uudisel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlas järjestuses: 1. Juhtlõik. 2. Teema arendus. A. Sündmus A (juhtlõigu materjali arendus, detailiseerimine ja laiendus). B. Sündmused-teemad B, C, D jne. 3. Lisamaterjal (tavaliselt põhiteema st sündmuse A kohta). A. Taust. Sündmuse ajalugu, tingimused; teised analoogilised sündmused; kes-on-kes tüüpi info sündmuses osalejate kohta. B. Perspektiiv
- Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks. Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu
annaabi.ee 
