Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall. Muidugi on ka see nüanss, et kui Päikesesüsteemi tekkel osakesed ühinema hakkasid, ei oleks nad saanud liituda.
mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid. Toimub võimuvõitlus ka oma lähisugulaste vahel, sest inimesed ei oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata. Campanella utoopilises teoses ,,Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus- ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist taoline Päikeselinn loodud. Päikeselinna võib võrrelda Platoni riigi ideega. Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik
" ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega kodanikupoolne riigijuhtimine alles alata. Alustades kodanikuühenduses ja MTÜ-des osalemisest, kuni riigikoguliikmete kaudu Riigikogu töö kohta arupärimises või ettepanekute tegemises, on aktiivse kodaniku potensiaalne tööpõld väga avar. Tiit Ojasoo, NO99 teatri lavastaja, ütles oma groteskpoliitlises lavastuses ,,Ühtse Eesti Suurkogu", et ,,Kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga.". Seda on raske vääriti mõista. Allikad:
on vastuolus islami traditsioonidega · dzihaad muhameedlaste jõupingutused elada ja korraldada oma ühiskonda vastavalt islami põhimõtetele, enda ja oma vaimu täiustamine · fundamentalism annab uue identiteedi neile, kes on kaotanud oma sotsiaalsed või vaimsed tavad, määratseb usklike maailmavaate, annab protestidele ideoloogilise põhjenduse, lubab paremat elu utoopilises islamiriigis · tagasipöördumine islami seaduste juurde, islami tõekspidamiste tähendus uues valguses Uskumused ja väärtushinnangud : · õhtumaalane : inimesed võrdsed, privaatsus, tehniliste vahenditega saab kõike kontrolli all hoida · araablane : saatuse roll, armastus laste vastu, tarkus tuleb aastatega, mehed-naised erinevad · perekonna keskne roll, elu kindla mustri järgi, klassistruktuur, religioosne ja poliitiline käitumine
õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Boms- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda
Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks
Teatrist saab kultuuriasutus Inglismaal, ei kujunda enam ühiskondlikku teadvust, on nagu kunstiteos. · 1609. aastal Simberlain. · 1610. aastal Talveöö muinasjutt. · 1611. aastal Torm. 1612. aastal Henry VIII. Shakespeare mängib läbi siin vanu teemasid, ilma suurema pinge ja huvita. Torm lõpetab tema kaanoni ehituse üsnagi loogiliselt. Põhiprobleem leiab lahenduse, aga see lahendus on fantastilis-utoopiline, kuna selleni jõutakse utoopilises maailmas. See teeb edasise kirjutamise mõtetuks, kuna probleem on lahendatud. Pole ka enam dramaatilisust. Probleem lahendati kuskil võlusaarel. Tragöödias põrkab kokku isiksus oma individuaalsete püüdlustega kokku reaalsusega. Utoopia viib ideaali aga maailmapiiridest välja, kontakt isiksuse ja maailma vahel katkeb. Konflikt ei ole enam võimalik. Maailm millest ta end isoleeris, selle maailma jätab iseenese hooleks. 27
arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel. Peategelane Josef Knecht (saksa k `sulane') omandab täiuslikult klaaspärlimängu ülima kunsti selles riigis. Kuid ta hakkab kahtlema, kas Kastaalia pole mitte tegelikkusest võõrdunud, puhas vaimumäng, mis hingelisi vajadusi ei rahulda. Ta otsustas ordust lahkuda, kuid uppus järve. Tema õpilane Tito otsustas Knechi jälgedes püüelda samade ja veel kõrgemate vaimsete sihtide poole.