Pärast pikka arutelu otsustavad peajumalad Anu, Ellil ja Samas, et Gilgames ei tohi surra ja saadavad Enkidule suure haiguse kaela. Enkidu vaevleb haiguse käes tervelt 12 päeva. 13. päeval Enkidu sureb. Gilgames oli murtud ja kaebles Enkidu aseme kõrval, rääkis talle jutte ja ülistas teda. Enkidu süda ei tuksunud enam. Gilgames nuttis ja mõtles elu üle järele. Ta ei mõistnud elu ja surma ja otsustas rännata Utnapisti juurde, kes oli üle elanud veeuputuse ja saanud seega surematuks. Teekond Utnapisti juurde oli raske ja keeruline, tema teel oli palju takistusi. Ta küsis teed inimskorpionilt, kes ütles talle, et ta peab minema mööda Masu mägedest. Gilgames astus koopasuust sisse ja hakkas ringi uitama mäealustes käikudes. Ta oli hirmul, kuid ta sai sealt välja. Järgmisena kohtab ta Sidurit, kes soovitab tal surematuse otsimine sinnapaika jätta ja tagasi minna, kuid kuningas ei jäta
13- 16a) selleks eesmärgiks lahutatud J-i lausetega 7:7 ja 16b ning pärast P teadet veeuputuse alguse kohta on ta kiilunud vahele J andmed uputuse kestvusest (7.12) P versiooni 7:18- 21 jättis puutumatuna ning asetas J jutustuse elemendid selle ette ja selle järele (17.22j) 8.Gilgames'i eepose veeuputuslugu vr. Genesis 6:5-8:22 Süzee on sarnane. Jumal(ad) on pahased inimeste peale ja otsustavad kõik elava hävitada. Ainult üks mees (ja tema perekond): Gilgamesis Utnapisti ja Genesises Noa leiavad jumalate silmis armu. Mõlemad saavad käsu ehitada laev ja igast elavast paar (või seeme) kaasa võtta. Genesises on kogu tegevust kirjeldatud küllaltki põhjalikult väga täpseid juhiseid andes. Gilgames'is on jumalate soovitused küllaltki üldsõnalised. Laeva ehitamiseks antud aeg on sarnane. Utnapisti saab laeva valmis viie, Noa seitsme (arvatavasti kuue) päevaga. Erinev on veeuputuse aeg, mis Gilgamesi eeposes kestab seitse päeva, Genesise
Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri
Istar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgamesi vastu võitleks. Enkidu ja Gilgames saavad ka härjast jagu. Lõpuks mõistavad jumalad Enkidu surma. Kuna too röövis mägedes seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamesile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb, on Gilgamesi lein pikk. Ta rändab maailmas ringi, et leida mees kellele on jumalad kinkinud surematuse Utnapisti. Teepeal ületab Gilgames paljud takistused ja lõpuks pääsebki ta mehe juurde. Utnapisti räägib veeuputusest, mille jumalad maa peale saatsid ja sellest kuidas tema sealt laeva abil pääses. Gilgames pöördus tagasi koju, Urukisse. Tegelased: Gilgames Karm kuningas. Käsib oma rahval töötada. Samas oli ta nõrk, ta ei saanud oma sõbra Enkidu surmast kergesti üle ja otsis lohutust. Ta oli tugev ja sai kõikidest takistustest jagu. Enkidu Samhat Humbaba Istar Taevajumal Anu
Istar ei andnud ikka alla ning maksab Gilgamesile kätte tappes Enkidu haigusega. Gilgames ei saa oma sõbra surmast üle. Sellega tekib ka temal hirm, et ta sureb ning rändab maailma äärde otsima surematust. Põhjatu mere ääres elas kõrtsiemand Siduri, kes rääkis, et keegi pole kunagi surma vetest üle saanud ning andis nõu. Niisiis tegid Gilgames ja Ursanabi koos paadi. Iga ridvaga tohtis vaid üks kord tõugata, sest ritv imeb endasse surma vett. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel.Gilgames läheb tagasi koju ning mõistab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn uhkete templite ja vägeva müüriga
Aruru- jumalana; inimeste looja(lõi ka Gilgamesi ja Enkidu) Samhat- rõõmupiiga, kes õpetas Enkidule inimese kombeid Ninsun- Gilgamesi ema, tark jumalanna; emapühvel Humbaba-väga tugev seedrimetsade valvur, Gilgames tapab ta koos Enkiduga Lugalbanda- Gilgamesi isa Utnapist- Surippaki linna kuningas, elas üle veeuputuse ja sai surematuse selle eest Siduri- jumalik kõrtsiemand, andis Gilgamesile õpetussõnu Ursnabi- Utnapisti laevnik, kes võttis Gilgamesi kaasa Utnapisti juurde Sõjajumal Ninurta- Ellili poeg, Madu- varastas Gilgamesilt surematuse õie ning jäi ise igavesti nooreks 10 küsimust ja vastust 1. Mida tähendab Mesopotaamia kreeka keeles? (Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist ala) 2. Millal valitses kuningas Gilgames Uruki linna? (Kuningas Gilgames valitses Uruki linna viistuhat aastat tagasi) 3. Mille pärast avaldasid Uruki linna mehed pahameelt ning küsisid jumalatelt abi?
o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi. Ta sõi rohtu ja teda kasvatasid hirved ja muud loomad. Ta läks koos rõõmupiigaga inimeste sekka ja mingi aja pärast sai temast päris inimene o Inimese ja looduse suhe · Inimesed ja jumalad ei hoolinud loodusest. Enkidu ja Gilgames raidusid maha
muutuma meelitas. Päikesejumal Samas noomib Enkidut Samhati laimamise pärast: tema söötis sind leivaga, jootis õllega, andis sulle uhked riided selga, andis heaks kaaslaseks Gilgamesi. Enkidu sai aru oma veast ja andis Samhatile andeks ning õnnistas teda. E surm ja G lein. G rändab maailma äärde otsima surematust. G nägi, kuidas suri Enkidu ja kardab oma surma. Pikk on teekond surmariiki maailma äärele. Teekond viib üle surnud vete Utnapisti juurde, kes pääses veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle teada jumalate kavatsusest ja õpetas ehitama paati, kuhu koguda kõigist liikidest üks emas- ja isasloom-lind. Nii jäigi Utnapisti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel, kus maailma veed põhjatusse sügavikku suubuvad
alguse sai maailmakorraldus. Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu. Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale. Sumerikeelne akadi eepos traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste
Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad.
annaabi.ee 
