ei teadnud, mis teda ees ootab, kui tegi otsuse kaitsta Tom Robinsoni, neegri, huve kohtus. Raamat on kirjutatud 60-ndatel, kus mustanahalistel ei olnud just eriti palju õigusi, kuid Atticus ei hoolinud sellest, mis talle kõik teised rääkisid, ning ta järgis oma sisetunnet. Tema sisetunne osutus õigeks ning läbi kohtuprotsessi suutis ta mõjutada paljude inimeste arvamust Tom Robinsonist. Inimeste igapäevaelu otsused ei peaks olema rajatud utilitarismil. Jeremy Benthami sõnul peaks iga valik sõltuma variandist, mille kohaselt oleks maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Mina vaidleksin sellele vastu, kuna igapäevaste valikute ampluaa on individuaalne, seega ei mõjuta nii mõnigi otsus kedagi teist. Siiski peab arvestama, et igale valikule järgneb tegevus ja teod on need, mis loevad. Iga inimene peaks olema võimeline ise valikut tegema, kuna igaüks on oma õnne sepp
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud.
Rühmitan oma eetika egoismieetika alla, kuna isegi teiste hüvede olemasolul ma jätaksin teo tegemata, kui minule endale tuleb sealt kahju. Ma liigitaks selle mingil määral personaalegoismi alla, kuigi ma hoolin moraalist, mitte nagu sellele alaliigile omane on. Mulle meeldiks mõelda, et ma teen midagi enda heaolust sõltumata, kuid kui analüüsin oma tegude tagamõtet ja tagajärgi, siis saan aru, et kaudselt need on seotud siiski minu isiklike hüvedega. Utilitarismil on oma osa minu eetikast, kuna üldjoontes üritan otsustada tegude üle nende tagajärgede alusel ning üritan saavutada võimalikult suure hulga kasu kõigile, keda see tegu puudutab. Püüan tagajärgede hindamisel olla üle individuaalsetest huvidest ning näha tervikut. Spetsiifilisemalt liigitaksin eri vormidest end eelistus-utititarismi alla, kuna pigem soovin, et minu teod rahuldaksid igaühe soove ning liikidest reegli-utilitarismi alla, kuna minu jaoks on õigem näha suurt pilti
Reformierakonna tuntuim ja säravaim liider on Siim Kallas. Liberalismist Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu 'i ja Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud.
sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv. 41. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Poolt Vastu Utilitarismil on potentsiaalselt olemas lahendus igale olukorrale Tegude tagajärgede teadmise probleem. absoluutne süsteem. Näib jõudvat moraali tuumani milleks on aidata kaasa hüvangule Lubab liiga palju. (absurdsete järelduste vastuväide: Kaheldava ja kannatuste tuumale. Ei paku lihtsalt moraaliprintsiipe. moraalse väärtusega tegusid saab õigustada oodatavate tagajärgedega)
sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv. 41. Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu? Poolt Vastu Utilitarismil on potentsiaalselt olemas lahendus igale olukorrale – Tegude tagajärgede teadmise probleem. absoluutne süsteem. Näib jõudvat moraali tuumani – milleks on aidata kaasa hüvangule Lubab liiga palju. (absurdsete järelduste vastuväide: Kaheldava ja kannatuste tuumale. Ei paku lihtsalt moraaliprintsiipe. moraalse väärtusega tegusid saab õigustada oodatavate tagajärgedega)
Kas iga inimene peaks käituma utilitarismist lähtuvalt, kui ta tahab moraalselt käituda? Kas see on üldse võimalik ja kui vajalik see on? Jõuda tuleb arusaamani, et mida rohem meil on, seda väiksem kasu on hulgale inimestele. Kõik arvavad erinevalt. Mill'i sõnul saab utilitarism toimida ainult siis, kui on võrdsed õigused kõigil. Teiste õigusi tuleb austada, et suurendada üldist heaolu ühiskonnas. Samas võib võrdseid õigusi ka piirata, kui see hoiab ära suure kasu teistele. Utilitarismil puudub õiglase jagamise printsiip. See ütleb, et kui kõike saaks maksimaalse kasuga maksimaalselt paljudele inimestele jagada, siis sõltub asja õigsus sellest, kui suur on kasusaajate hulk. Inimisiksuse väärtus on kogemused. Rahulolu saab inimene mõõta vaid iseendal. Ka negatiivne teguviis võib olla moraalselt hea, kui see viib praktilise kasuni. Näiteks negatiivne kogemus on rasestumine, mis toob kaasa oksendamise ja kaalu suurenemise, kuid üldkokkuvõttes on ta siiski hea.
Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed, tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest. Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip (ehk hedonistlik aspekt). Esimene ütleb, et teo õigsus või väärus on määratud teo 4) Intuitsionismi tees. Küsimus: Kuidas me tunnetame moraalset headust? Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt (intuitsiooni kaudu) – nad on järelemõtlemisel iseendast mõistetavad. Meil on tagajärgede headuse või halbusega
sajandi esimesel poolel tekkis vastureaktsioon sotsialistliku majandusmõtte näol. Sotsialistliku majandusmõtte esindajad kritiseerisid kapitalistliku tootmissüsteemi varjukülgi, nähes majanduselu arengus kõrvalekaldumist loodusseadustest. Ebaõiglast sotsiaalset süsteemi tantsid parandada fantastiliste (utoopiliste) plaanidega. T. Moruse teose Utoopia järgi hakati neid kutsuma utopistid. Varajaste sotsialistide teooriad põhinesid D. Ricardo utilitarismil, mille kohaselt töö on väärtuse aluseks, töölised loovad lisaväärtust, mille kapitalistlik ettevõtja võtab neil ära. Kapitalistide ja palgatööliste (proletariaadi) vahel ei saa olla mingit huvide harmooniat. Kritiseerisid ka niiöelda ebaausad vahetustehinguid, ebaausat kapitali ja kasumi omastamist ettevõtjate poolt, tööliste ekspluateerimist, rikkuse ebavõrdset jaotamist ühiskonnas, eraomandit, eksisteerivaid sotsiaalseid struktuure jne.
annaabi.ee 
