aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellele seisis aga valitsus järsult vastu. Osa käis nüüd salaja luteri kirikus.
Baltisaksid ühiskondlik mõjuvõim vähenes Eestlased koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks? Keskvõim püüdis õigeusu kiriku positsiooni tugevdada. Õigeusk tehti kohustuslikuks ja keelati luteri usk. Usuvahetusega loodeti riigivõimu kaitse alla saada. Võrdluses luterlusega jäi vene õigeusk siiski jätkuvalt tagasihoidlikule kohale. 6.Miks Balti kubermangude kultuuriline venestamine ei õnnestunud? See ei muutunud eestlaste jaoks atraktiivseks. Koolides suruti peale vene keelt ja mõisnike mõjuvõim muutus väiksemaks (see ei istunud mõisnikele). Venestus sillutas tahtmatult teed eestluse jätkuvale tugevnemisele.
olulisimad pearaha ja nekrutiandmine (maks tsaaririigile) + kogukondlikud koormised nt teede korrashoiuks,magasiaitade ja kooli ehituseks. Juurde tulid ka kirikumaksud. 20) Millal,miks ja kuidas toimus usuvahetus ja venepärased nimed? - 1845. aastal hakati massiliselt pöörduma vene õigeusku, seda vaid keisri tunnustuse pärast, soovides maad saada ja teoorjusest vabaneda. Kinnitati,et majanduslikke soodustusi ei saada usuvahetusega. Venepärased nimed saadi ristimisel. 21) Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes? - 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus. 22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid
5.1 Usuvahetus 1840 - aastatel toimusid ülatuslikd talurahvarahutused, mis olid seotud ilmastikust tingitgud viljaikalduse, taudide ja näljahädaga. 1845.aastal toimus massiline astumine vene õigeusku11. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Liikumine omandas ulatuse, mis valmistas ärevust ka valitsusringkondades. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad seda uskuda. 11 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk-d 151-152 9 Kolme aastaga astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Piirkonniti oli usuvahetajate osakaal väga erinev ning enamik usuvahetajatest kuulus vaesema rahvaki alla, langedes sageli jõukamate talupoegade pilgete alla.
Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad olid veendunud,et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad,vabastatakse teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.kuigi ametlikult kinnitati et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslike soodustusi ei tahtnud talupojad oma unistustest loobuda. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle kuuekümne tuhande eestlase. Kuigi lõpuks veenduti,et mad ei sa sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellel seisis aga valitsus järsult vastu. 9) Talude päriseksostmine? 10) Mahtra sõda? 11) Väljarändamine? 12) Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 13)Tartu ülikooli taasavamine? 14)Üleminek teorendilt raharendile? 22.11.07
Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg". Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla. Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri usku tagasi pöörduda, kuid valitsus oli sellele vastu.
Islam ei ole ühtne vaid on 1. sunniidi- sunna järgijad kes tunnistavad 4 esimest kaliifi. 2. siiidid- peavad sunnast kinni vaid valikuliselt ja tunnistavad vaid 4 kaliifi . suhtumine alistatud rahvastega olenes kas tegeleti kristlaste-juutide või pärispaganatega. Juutidel ja kristlastel lubati jääda oma usukommete juurde juhul kui maksud on tasutud. Paganad jääti ilma seaduste kaitsest ja heideti ühiskonnast välja. Neile määrati suured maksud millest sai usuvahetusega vabaneda. Vaatamata selle olid araablased palju teiste uskude suhtes leebemad ja kristlastest. Haridus Algharidus seisneb lugemise ja kirjutamise õppimises et kergendada koraani pähe õppimist. 6-11a õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektebes. Lisaks tekstide õppimisele tegeletti ka arikmeetika ja gramatikaga. Õppis enamus poisse mingeid ameteid. Kõrgemat haridust said moseede juures asuvates õppiringides, kus õppekava puudus ja kuulajad vabalt vaheldusid
1842. aasta jooksul peeti mitmeid salakoosolekuid, kus arutati, kuidas Jüri aidata. Käidi välja mõte, et tuleb kokku panna talupoegadest saatkond, kes mõisa krahvi (kankriini) juurde läheks. Ettevõtmisest saadi teada, ka need talupojad vahistati ning neile anti vitsa. 1842. aastal üldiselt Eestimaal üldine olukord rahunes. Samuti paraneb majanduslik olukord. 1840. aastate keskpaigas oli rahutu. Usuline olukord Eesti- ja Liivimaal. 1840. aastate keskpaiga rahutused olid seotud ka usuvahetusega, usulise liikumisega. Kuni 19. sajandi esimese kolmandiku lõpuni ei olnud luteri kiriku elus midagi muutunud võrreldes 17. sajandiga. Jätkuvalt kehtib meie kirikuelus Rootsi kirikuseadus. Tähendas siinsetele aladele iseseisvat kirikuelu (territoriaalkirik - territoriaalselt iseseisev kirik, sõltuvus riigivõimudest oli minimaalne). Keiser ei tundnud huvi luteri kiriku vastu. Kirikuvalitsuse mõttes oli 18. sajand toonud
annaabi.ee 
