reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna
Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis.
sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus. Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804.A talurahvaseadused.Mis olid seaduste vastuvõtm põhjused
lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni
Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4
Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale
Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist. Põltsamaa pastor Agust Wilhelm Hupel oli kirjanik, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi
rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
koolid(suurem kui 5adramaad), aga igal poo lseda ei tehtud. Lugemisoskus levib koduöppega. I poolel pietism: Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Löhedasid luteri usu lähendamist rahvale. Panid rahva nutma, öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas
hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist. Põltsamaa pastor Agust Wilhelm Hupel oli kirjanik, kes pärandas
See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt. Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vald-talurahva kui seisuse omavalitsus. Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased
annaabi.ee 
