oli vähe haritud ja ei osanud vene keelt ning 15 aastaselt pandi ta abiellu Sofia Frederike Augustega. 3. Valgustatud absolutism · 1761-aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II
aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal.
asendasid nõupidamised seisuste kaupa. Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati
Venemaa Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute keskasutuste kolleegiumide loomist; kehtestati kubermangude süsteem; maa jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati
aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766
Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde.keiser oli sunnitud kirj.alla troonist loobumise aktileja tapeti.Troonile Katariina II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim
Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - *1761.a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762
eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta) 1761 tõusis troonile saksa päritolu Peeter III, kes ristiti õigeusku, aga sisimas jäi ta luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud tilkagi vene verd. Katariina II oli valgustatud, ta suhtles Voltaire ja Diderot´ga. Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka
Toimusid järjekordsed paleepöörded. Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele ja andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Samuti tahtis ta lasta vaimulikel habemed maha ajada. Kõige kaugemale ulatuv oli dekreet kloostrite varanduste sekulariseerimiseks. Ta kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks ja tema abikaasa Katariina viis läbi riigipöörde. Troonile tõusis Katariina II (1762-1796), kes sai tuntuks kui valgustatud monarh. ° Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks. ° Rajati leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool
annaabi.ee 
