Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites. Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut. Muusika aborigeenide kultuuris Muusika omab üht tähtsaimat rolli Austraalia põlisrahvaste kultuuri säilimisel. Muusika moodustab nende inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste kui ka tähtpäevaliste tseremooniate lahutamatu osa.
Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega.
millegi/kellegi vastu. Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Iga tailane püüab muuta oma karma paremaks, tehes head ja saavutades teeneid, mida võetakse arvesse ning lootes , et järgnevas elus on vähem piinu ja kannatusi. Kõik usurituaalid on suunatud just sellele. Kõige suuremaks teeneks on olla mõnda aega munk ja elada kloostris. Enamus mehi on seda kas või korra elus teinud ja elanud kloostris vähemalt 3 kuud. Igas Tai majas vaatamata sellele, kas see on vaene hurtsik, pank, hotell vm, on olemas vaimude majake või vähemalt pühaaltar. Vaimudele tuleb iga päev midagi tuua. Selleks võib olla suitsupakk, sokolaad, jook. Kui neisse suhtuda mitte austavalt, siis on oodata tulekahju, maavärinat ja teisi loodusõnnetusi.
· Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja · Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja · Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja · Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna · Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal · Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: · Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. · Koduseid rituaale täitis perepea. · Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: · Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli.
Rist usk Ankur lootus Roos armastus Piibel oli köidetud raamat. Laiba lahkamine oli keelatud!! Ümarskulptuur keelustati 4. saj ajal. Keelati ka akt (va Aadam ja Eeva). 313 pKr Constantinus Milano edikt Katakombides oli enamus kunstist. Katakombid olid Rooma all umbes 900 km pikad. Esiaja kunst Esiaeg polnud riike ega linnu, algab kahel jalal kõndijate tekkega ~7 milj aastat tagasi, 200 000 aastat tagasi tekkisid esimesed inimesed Teooriad usu tekkest: · Usurituaalid (jahimaadia loomi, viljakusmaagia naisi) · Toteism (pärinevus loomadest mittekütitavaid loomi) · Praktilised harjutused (märgiviskamine) · Mänguteooria (eesmärk puudus, tekkis igavusest) Koopamaalide tehnika: · Kivisse kraabitud piirjooned · Kivisse kraabitud värviga täidetud piirjooned (petroglüüfid; Skandinaavias ja Vahemere ääres) · Pehmele seinale sõrme või puupulgaga joonistamine
Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c
Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares – Julm sõjajumal Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c
Kreeka ajalugu: 1) KreetaMükeene ajajärk 20001100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 33830 e. Kr. Arhitektuur Tähtsai m ala oli templiehitus. Te mplid ehitati algselt puust, hilje m kivist. Te mpel oli v ärvitud. peripteer klassikaline, täiuslike m templitüüp. Te mp el oli akendeta. Se es, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toi musid väljas. Te mpli ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks m ääratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloo mulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sa mbal puudub baas. Sa mbal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Sa mba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega.
annaabi.ee 
